Hiiumaast ja Saaremaast saagu kodanikupalga katsepolügoon ehk Milleks Eestile uuring ja test?


Samal teemal ilmus 29. detsembril 2016 artikkel Eesti Päevalehes, mida kohemaid refereeris ka Saarte Hääl. Alljärgnev on toimetamata algversioon.

Rahvaalgatus.ee  portaalis on allkirjastamisel petitsioon tingimusteta põhisissetuleku ehk rahvakeeli kodanikupalga küsimuses. Ei, selle kehtestamist ei nõuta. Nõutakse teostatavuse ja mõju uuringut, mis sisaldaks ka kodanikupalga testi, sealhulgas soovitavalt tervikuna mõnes maakonnas.

Mis on igati loomulik. Esiteks on põhjaliku uurimise ja proovimise vajadus kodanikupalga ideesse sisuliselt sisse programmeeritud. Niivõrd ulatusliku ühiskonnareformi kallale ei tohigi asuda ilma ränga eeltööta. Mõned idee kriitikud on sotsiaalmeedias ühmanud, et “mis sellest uurida ja raha raisata, kõik on niigi selge!”. Ega ei ole küll. Ka ideed pooldavale aktivistile mitte.

Muidugi – Eesti kodanikupalga veebileht kubiseb arutlustest selle võimaliku mõju kohta ning seal on isegi üht näidismudelit kirjeldatud. Teame küll, et Kanada projekt MINCOME Dauphini linnakeses aastail 1974-1979 mõjus soodsalt rahvatervisele ja soosis noorte haridustee pikenemist. Pilootprojekte on maailmas olnud veelgi ja on tulemas – sealsamas Kanadas ja siinsamas kõrval Soomes. Testimiseks läheb Hollandi omavalitsustes, valmistumas on Prantsusmaa.

Ja mis siis? Veebist leitavad arutlused on ikkagi aktivistide õhinapõhine looming, mis toetub loogikale või võõrastele kogemustele ja mõnigi kord kaugete aegade kajale. Vaja on aga professionaalset lähenemist, vahetuid kogemusi siitsamast ja just praegu. Otsustamaks selle üle, kas kodanikupalga ideed saab ellu viia või mitte ja kui, siis kuidas rahastatult ja mismoodi ta mõjub – selleks on vaja vettpidavaid tõendeid, mitte aga asjaosaliste usku. Vastuseta küsimusi on küllaga, nagu on näha ka petitsiooni tekstis.

Lühidalt öeldes – meie tahame teada, kas kodanikupalga süsteem tegelikult ka töötab ja kas ta on ikka niisugune, nagu kirjutatakse ja räägitakse.

Teiseks on Eestil võimalus teha oma test paremini kui Soomes. Ei, see pole lihtsalt nii, et “näe, isegi Soomes tehakse, teeme ka ja teeme neile ära”. Küsimus on selles, mida kriitikud Soome testi kohta ütlevad. Ja vähemalt üks kriitiline märkus on minu meelest õigustatud.

Soome test uurib nimelt kodanikupalga mõju üsna piiratud kontingendile. 2000 liikmeline testrühm moodustub juhuvalikuga 25- kuni 58-aastastest elanikest, kes novembris said tööturutoetust või töötu päevaraha, välja arvatud juhul, kui põhjuseks oli sundpuhkus. Seega keskendutakse mõju uurides inimeste töökäitumisele – kas töötud ikka tahavad tööle minna, kui minimaalset elatustaset tagav rahasumma on niisama käes? Probleem on selles, et taolisel kujul test ei vasta kodanikupalga mõttele. See ei ole mõeldud vaeste abirahana, vaid kõigi kodanike majandusliku turvapadjana, mille saamise õigust ei pea keegi kellelegi tõestama ega ükski ametnik kontrollima. Seega ei tasu loota, et Soomes algav kaheaastane test annaks ammendava ettekujutuse kodanikupalga süsteemist ja toimest tervikuna. Samas on see muidugi parem kui mitte midagi.

Eesti võiks tõesti kaaluda kodanikupalga testi ka territoriaalselt. Miks mitte näiteks Hiiumaa ja Saaremaa oma geograafilise eripära tõttu võrreldes ülejäänud Eestiga? Pealegi hõlmaks see siis (peaaegu) kõiki ühiskonnakihte. Samuti võib arvata, et kui kodanikupalka testitakse kindlal territooriumil, siis on seda lihtsam proovida süsteemi tervikuna koos kõigi võimalike erisustega (näiteks maksud) ning toimuvat monitoorida ja kõrvutada teiste piirkondadega.

Võiks ju mõelda nii, et “ah, mis nüüd meie – vaatame parem, mida teised teevad ja siis kirjutame kogemused maha”. Aga siin on üks konks. Kaugemas tulevikus pole välistatud üleeuroopaline põhisissetulek. Kas Eesti ikka peaks olema passiivne ning alandlik kõigega leppija? Ehk oleks parem mõte hoopis genereerida omaenda kogemusi ja ideid, mida hiljem ülejäänud maailmale soovitada? Teisisõnu – vähemalt püüda mõjutada maailmas kasvavat trendi endale võimalikult sobivamas suunas?

Muide, Eestis on sisuliselt iga erakonna programmis mõni eesmärk, mida kodanikupalk aitaks loogiliselt eeldades täita. Puudutagu see siis solidaarsust ja majanduslikku turvalisust, iibe soosimist või isikuvabaduse ja ettevõtlikkuse soosimist. 

Uuringu ja testi vastu on põhjust olla vaid sellel, kes tunneb tõelist hirmu võimaluse ees, et tulemused kummutavad tema veendumused kodanikupalga teostatavuse ja mõjus suhtes.