Ehkki Eesti mahajäämus kodanikupalga teema käsitlemisel pole asi, millega uhkustada, on sellel siiski üks eelis – vähem “jalgratta leiutamist”. Pole ju võimatu, et teise riigi põhisissetuleku mudel on sobiv ka Eesti tingimustesse “konverteerimiseks”.
Muu hulgas on oma riigi jaoks konkreetse mudeli välja pakkunud Portugali põhisissetulekuaktivistid. Portugal ja Eesti aga on nii oma majandusnäitajatelt kui ka hinnatasemelt peaaegu võrdsed. Järelikult võime pidada seda mugavaks eeskuju. Portugali jaoks pakutakse 435 euro suurust maksuvaba põhisissetulekut (nagu Eesti hinnakeskkonnas 400 eurot), sellele lisanduv tulu oleks maksustatud 50%-ga. See protsendimäär aga ei ole inimese tegelik maksukoormus – näiteks palgaga alla 870 euro kuus on inimese põhisissetulek suurem kui tema makstud maksud (sisuliselt negatiivne tulumaks).
Kas Eestis töötaks tänastes tingimustes näiteks järgmine mudel?
- Kodanikupalk 400 eurot kuus (4800 aastas ehk vähemalt 30,81 % SKP-st inimese kohta) täiskasvanule ja 100 eurot kuus kuni 15-aastasele
- asendab enamuse senistest toetustest, sealhulgas vanemahüvitise, rahvapensioni ning vanaduspensioni baasosa
- kaotab õigustuse mitmesugustele hüvitistele, sealhulgas riigikogu liikme eripensionile ja “lahkumishüvitistele”
- Standardse üksikisiku tulumaksu ning juriidilise isiku tulumaksu määr 20%
- Kodanikumaksu määr 30% – ainult neile, kes saavad kodanikupalka
- vähendamaks survet miinimumpalgale võib see maks alata miinimumpalka ületavast osast ning olla sel juhul kuni 33%
- Töötasule lisanduv sotsiaalmaks: valik vähemalt üheks aastaks, kas
- 100% põhisissetuleku summast iga töötaja kohta sõltumata nende palgast või
- 33% palgaväljamaksetelt
- FIE-de sotsiaalmaksu miinimummäära kaotamine
Suurim väljakutse aga ei ole seoses kodanikupalgaga niivõrd rahalise katte leidmine ja sobiva mudeli väljatöötamine, kuivõrd selle rakendamine ilma sotsiaalabituristide sihtkohaks muutumata. Meie jaoks on see eriti oluline, kuna idee kohaselt peaks kodanikupalk soosima suuremat pühendumist perele ning seeläbi ka iivet. Tahaksime ju, et kodanikupalk pööraks eesti rahvuse kahanemise kasvuks ja vananemise noorenemiseks, et jääksime ikkagi oma kodumaal enamusse.
Soome “perustulo” testi teostatavust uuriv töörühm tõdes oma vaheraportis, et tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest ei saaks põhisissetulekut ilmselt kehtestada vaid oma kodanikele. Ei ole just surmkindel, aga võib-olla leidub hea otsimise korral ikkagi võimalusi, kuidas panna kodanikupalk teenima eelkõige Eesti riigi peamist mõtet ilma, et see näiks teiste diskrimineerimisena?
Ehk leiduks väljapääs mingis üleeuroopalises kokkuleppes, mille kohaselt kodanikupalgaga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikul oleks õigus kodanikupalgale igas liikmesriigis, kus see kehtib? Ülejäänutel oleks õigus nö standardsele sotsiaalabile ning ka nende tulu maksustataks standardses määras?