Šveits: põhisissetuleku poolt 23%, kolmes omavalitsuses toetajad ülekaalus


Tänasel Šveitsi rahvahääletusel tingimusteta põhisissetuleku kehtestamise üle lükati idee tagasi. 23,1 % olid selle poolt, et tingimusteta põhisissetuleku maksmine igale Šveitsi elanikule oleks kirjutatud põhiseadusesse, vastaseid oli 76,9%.

Põhisissetuleku võimalikku suurust rahvahääletusel ei olnud, kuid rahvahääletuse eestvedajad on selleks pakkunud välja 2500 franki kuus täiskasvanule ning 625 franki alaealistele.

Referendumi algatajad tulemusi läbikukkumiseks ei pea – pigem oldi valmis ka väiksemaks toetuseks. Kodanikuaktivist Enno Schmidt ütles, et tulemused olid ootuspärased, “realistlikud ja imelised”.

Nagu teatab Šveitsi avalik-õiguslik ringhääling, ei toetanud põhisissetulekut ükski kanton. Samas on Lausanne’i juhtkond teatanud plaanist kaaluda põhisissetuleku kehtestamist. Kolmes prantsusekeelses omavalitsuses olid põhisissetuleku pooldajad enamuses – Bémont  (66,7%), Courroux (64,7%) ja Sarzens  (51,4%).

Põhisissetulekuaktivistide sõnul tähendaks põhisissetulek sotsiaalse kaitse süsteemi olulist lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist. Kui Šveitsi föderaalnõukogu meelest on põhisissetuleku idee “suurepärane, aga utoopiline”, siis põhisissetuleku vastane erakondade ühendus leiab, et tegemist oleks “ohtliku eksperimendiga”, kus pandaks kaalule niisugused Šveitsi ühiskonna väärtused nagu töö ja isiklik vastutus.

Nagu märgib Briti väljaanne The Independent, kujunes üheks võtmeküsimuseks Šveitsi Rahvapartei väljendatud kartus, et põhisissetuleku tulemuseks on massiline immigratsioon, kuna Šveits on sõlminud inimeste vaba liikumist puudutava lepingu kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidega. Rahvapartei esinaine Luis Stamm avaldas arvamust, et kui Šveits oleks saar, siis oleks põhisissetuleku kehtestamine võimalik.

“Siis võiks kaotada kõik sotsiaaltoetused ja maksta selle asemel mingi summa igaühele,” ütles Stamm. “Aga avatud piiridega on see täiesti võimatu. Kui pakkuda igaühele Šveitsis elamist võimaldavat rahasummat, siis tulemuseks on see, et miljardid inimesed tahavad Šveitsi kolida.”

Rahvahääletusel oli ühtekokku viis üleriigilist küsimust, lisaks toimus 5. juunil hääletusi kohalikel teemadel kantoni või omavalitsuse tasandil. Üleriigilistest teemadest said jah-vastuse asüülitaotluste menetlemise kiirendamise kava ning kunstliku viljastamise seaduse muudatused, mis lubaksid teha katseklaasilaste implantatsioonieelset diagnostikat.