Kodanikupalga TEATAJA
ID
204
Kodanikupalgaga 435 eurot kuus loobuks palgatööst 5 protsenti eestimaalastest… kui sedagi

KÜSIMUS: Kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas Teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju Te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada?


































































































Summa


% % ainult
seisu-
kohaga
in.-st
% kõigist,
v.a. mitte-
töötavad
Kuni 200 € 0 0 0
201 - 300 € 0 0 0
301 - 400 € 2 2,6 2,4
401 - 500 € 3 3,8 3,6
501 - 650 € 5 6,4 6,0
651 - 800 € 7 9,0 8,4
801 – 1000 € 9 11,5 10,8
1001 – 1300 € 8 10,3 9,6
1301-1600 € 5 6,4 6,0
Üle 1600 € 9 11,5 10,8
Soovin igal juhul tööl käia 30 38,5 36,1
Ei käi tööl, olen (töövõimetus)pensionär 17 - -
Ei oska öelda 5 - 6,0
Arvutusmeetod %/78*100 %/83*100


Avaldatud ka Õhtulehes (online versioon 25.07.2016)

Ühiskonnauuringute Instituut avaldas teisipäeval täpsustatud andmed selle kohta, kuidas vastati Turu-uuringute AS juunikuisel Omnibus-küsitlusel kodanikupalgaga seotud küsimusele. Vastajatelt taheti teada, kui palju peaks riik neile igakuiselt maksma, et nad oleksid nõus oma palgatööst loobuma.

Jaatavalt vastanuid - neid, kes teatava summa eest oleksid nõus koju jääma, oli kokku 48%. Igal juhul sooviks tööl edasi käia 30% kõigist vastanutest. 5% ei osanud vastata, 17% vastanutest märkisid, et nad ei käi tööl või on pensionärid.

Instituudi varasemas pressiteates keskenduti ainult nende töötajate eelistustele, kellel oli antud küsimuses mingi seisukoht. Neid oli vastanutest 78%. Seetõttu erinevad pressiteates toodud protsendid mõnevõrra kõiki vastanuid hõlmanud tulemustest (Vt tabeli keskmist protsendiveergu). Inimesed, kes poleks mingi hinna eest nõus koju jääma ning jätkaksid igal juhul töötamist, moodustavad sellest vastanuterühmast 38,5 protsenti. Suurema või väiksema garanteeritud tulu saamisel nõustuks neist 61,5 protsenti tööst loobuma.

Aga kui suure raha eest ja kui paljud? Kodanikupalga idee seisukohalt on see muidugi kõige huvitavam küsimus.

Pooled loobujatest oleksid valmis koju jääma ca 950 euro eest kuus, kusjuures nende hulgast paljudele kõlbaks ka väiksem summa, mõnele isegi vaid 301-400 eurot. Vähemaga kui 300 eurot kuus poleks keegi nõus. Nö kallim pool tahaks kojujäämise eest rohkem saada, kusjuures nende hulgast enam kui kolmandikule ei tuleks alla 1600 euro kuus kõne allagi.

Seekord küsiti küll, mis raha eest oleks inimene nõus koju jääma (“nõus” tähendab ju “hea küll, kui väga vaja ja korralikult maksate, võin ju oma palgatööst loobuda, ehkki tingimata ei tahaks”). See ei näita paraku, kui paljud jääksid kindlasti koju, kui saaksid riigilt niisama raha soovitud summas.

Eestis on kodanikupalga aktivistid pakkunud kodanikupalga ehk tingimusteta põhisissetuleku võimalikuks suuruseks erinevaid summasid. Samas ei usuta, et kasvõi seesama 950 eurot kuus praegu riigile jõukohane oleks. Sestap on pakutud väiksemaid summasid. Näiteks õiglustundele rõhuvat põhimõtet, et kodanikupalk võiks võrduda vähemalt kuludega ühele vangile kuus ilma personalikuludeta. Möödunud aastal oli see 538,33 eurot. Teisalt on juhitud tähelepanu Portugalis väljapakutud summale 435 eurot, mis sealsete aktivistide arvates oleks riigile jõukohane. Eesti ja Portugali sisemajanduse koguprodukt ja hinnatase on enam-vähem võrdsed.

Vaatame mõlemat summat küsitluse kontekstis, eeldades loogiliselt, et suurema summa eest on nõus palgatööst loobuma ka väiksema summaga nõustujad.

538,33 euro suuruse riigiraha eest nõustuks tööst loobuma maksimaalselt 10 % kõigist vastanutest ehk 12,8 % kindla seisukohaga töötajatest (vaata vahemikku 501 - 650 € ning sellest väiksemaid vahemikke). 435 euro eest (vahemik 401 - 500 €) aga oleks võimalikke kojujääjaid poole vähem (vastavalt 5 ja 6,4 protsenti). Kusjuures, nagu öeldud, võib nende hulgas olla inimesi, kes jääksid igal juhul koju, kes muudaksid tegevusala (näiteks prooviksid ettevõtlust) või vähendaksid oma töökoormust ja pühenduksid rohkem perekonnale.

Kevadel üle terve Euroopa Liidu läbi viidud kodanikupalga-küsitlus näitas, et kui EL kodanikele makstaks kodanikupalka, mis oleks piisavalt suur katmaks inimeste põhivajadusi, siis loobuks kindlasti palgatööst vaid 4% . Samas oli üle kümne korra rohkem neid, kes kartsid, et väga paljud (teised loomulikult!) jätaksid töö kus see ja teine.

Eesti küsitluse tulemused ei anna veel täit ettekujutust eestimaalaste võimalikust töökäitumisest kodanikupalga rakendamisel, kuid olemasolevate andmete valguses tundub, et siinne pilt ei tohiks üleeuroopalisest palju erineda.