EU rahvaalgatus kodanikupalga kohta: eesmärgid tähtsuse järjekorras


Euroopa kodanikualgatuse “Tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis” konkreetne eesmärk on mõistagi see, mis on ka kirja pandud – et Euroopa Komisjon teeks ettepaneku tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks EL liikmesriikides. See tähendab, et komisjon võib näiteks taotleda Euroopa Liidu Nõukogult asjakohaste majanduspoliitiliste üldsuuniste väljatöötamist, mis looks soodsa pinnase ja julgustaks liikmesriike oma kodanikupalka kasutusele võtma. Euroopa Komisjon võib seda teha või mitte teha, kuid kui algatus saab nõuetekohase hulga allkirju, siis on komisjon kohustatud algatusega töötama, algatajad ära kuulama, otsustama, kas minna teemaga edasi ning oma otsust põhjendama.

Allkirjakampaania peaeesmärk on mõistagi saada 25. juuniks 2022 kokku nõuetekohane arv allkirju – vähemalt miljon, kusjuures nii, et rahvuslik künnis on ületatud vähemalt seitsmes riigis. Tegelikult aga võib väita, et kogu kampaanial on mitu alameesmärki. Loetelu tähtsuse järjekorras:

  1. Vähemalt miljon allkirja, sealhulgas rahvusliku künnise ületamine vähemalt seitsmes riigis

  2. Euroopa Komisjoni ettepanek rahvuslike kodanikupalkade kasutuselevõtu protsessi käivitamiseks

  3. Miljon või enam allkirja ka siis, kui kvoodi ületab alla seitsme riigi

  4. Silmatorkavalt suur allkirjade arv (allkirjastanute osakaal elanikkonnast) ühes või mitmes riigis

Vähemalt miljon allkirja, sealhulgas rahvusliku künnise ületamine vähemalt seitsmes riigis

Peaeesmärk. Võib väita, et nõutaval hulgal allkirjade kokkusaamine ise on tähtsam kui see, milliseks kujuneb ettepaneku saatus Euroopa Komisjonis, sest

  • kampaania edust on huvitatud kodanikupalga eestkõnelejad kogu maailmas, kuna nad näevad selles tuge ka enda selgitustööle ning riigivõimu survestamisele oma kodumaal
  • kampaania edu üksi annab tõuke diskussioonide märgatavaks elavnemiseks nii Euroopa Liidu sees kui ka kolmandates riikides
  • mõneski liikmesriigis võib tekkida poliitiline tahe initsiatiivi näidata
  • komisjoni eitava otsuse korral võib mängu tulla motiiv “oleme Brüsselist paremad”, seda eelkõige väljaspool Euroopa Liitu

Euroopa Komisjoni ettepanek rahvuslike kodanikupalkade kasutuselevõtu protsessi käivitamiseks

Järelikult on rahvaalgatust lisaks sellega arvestamisele ka kuulda võetud. Euroopa Liidu tasandil alanud reaalne töö selleks, et kodanikupalga kasutuselevõtt liikmesriikides võiks kulgeda võimalikult sujuvalt. Komisjon võib teha näiteks ettepaneku töötada välja mingit üldist raamistikku, mille eesmärk võib olla näiteks leppida kokku käitumisreeglites olukorras, kus kodanikupalk on kasutusel vaid osades liikmesriikides ja/või on riigid seda rakendanud erinevas vormis (rahaülekanded igaühele, negatiivne tulumaks, kuulimiit jne). Kui näiteks ilma kodanikupalgata liikmesriigi kodanik asub elama ja töötama teise liikmesriiki, kus kodanikupalk on kasutusel, siis kas tema peaks automaatselt olema kodanikupalga saaja? Kui ühe kodanikupalgaga liikmesriigi kodanik elab ja töötab ajutiselt teises kodanikupalgaga riigis, siis kas talle peaks olema ette nähtud kodakondsusjärgse või asukohajärgse riigi kodanikupalk? Neile ja paljudele teistele võimalikele küsimustele on vaja vastust vaatamata sellele, et kodanikupalga kasutuselevõtt ise on ainult liikmesriikide pädevuses. Seega

  • Euroopa Liit alustab soodsa pinnase loomist kodanikupalga kasutuselevõtuks
  • liikmesriigid saavad sellega selge signaali, et kodanikupalk on sotsiaalpoliitilise lahendusena teretulnud
  • diskussioon kodanikupalga üle muutub sisuliseks ja saab oma koha poliitikute jutupunktide hulgas
  • suureneb tõenäosus, et kodanikupalga kehtestamisele hakkavad tõsiselt mõtlema ka valitsused väljaspool Euroopa Liitu

Miljon või enam allkirja ka siis, kui kvoodi ületab alla seitsme riigi

  • Ebasoodsate asjaolude kokkulangemised pole eales välistatud, kuid miljon allkirja ise on juba piisavalt tähelepanuväärne saavutus
  • tõenäoliselt kaasneb sellega ka olukord, mida käsitleb järgmine punkt.

Silmatorkavalt suur allkirjade arv (allkirjastanute osakaal elanikkonnast) ühes või mitmes riigis

  • võimaldab neid tulemusi käsitleda riigisisese meeleavaldusena
  • annab võimaluse öelda, et nende riikide kodanikud on eurokeskmisest edumeelsemad ja tulevikku vaatavamad
  • sunnib kodanikupalga ideele vastu seisvaid poliitikuid enesekriitiliselt tagasi vaatama