BIEN kongress “Kriis ja transformatsioon”–mis võiksid olla Eesti teemad?


Kuni 1. aprillini 2022 on kõigil arvamusliidritel, teadlastel ja aktivistidel võimalik esitada oma ettepanekuid ettekanneteks kodanikupalga eestkõnelejate üleilmse organisatsiooni BIEN kongressil, mis toimub 26.-28. septembril 2022 Austraalias Brisbane’is. Tegemist on hübriidüritusega, millest võib osa võtta ka interneti teel.

Peateema: kriis ja transformatsioon

Kas põhisissetulek võib mängida rolli tänapäeva maailmas ees seisva mitmetahulise tervise-, ökoloogilise ja sotsiaalse kriisi lahendamisel?

Kongressi veebis öeldakse järgmist: “Kliimamuutused ja COVID-19 mõjutavad jätkuvalt elanikkonda kogu maailmas, suurendades olemasolevat ebavõrdsust ja ebakindlust, tekitades samal ajal uusi majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid lõhesid. Samal ajal on ülemaailmne põhisissetulekute debatt ägenenud, kuna paljastatakse vanade süsteemide ebapiisavus ja ebaõiglus. See on veelgi õhutanud uusi põhisissetulekute ettepanekuid, liikumisi ja eksperimente. Nii kliimamuutus kui ka COVID-19 näitavad meile, et me ei tohi naasta “normaalsusesse”. Peame kaaluma uut ja paremaid tulevikku.”

Eesti seisukohalt tähtsad teemad

  • Põhisissetulek ja põlisrahvaste kogukonnad — kas põhisissetulek võib mängida rolli põlisrahvaste ja mittepõlisrahvaste kogukondade vahelise sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamisel? Kas põhisissetulek võib mängida rolli põlisrahvaste kogukondade enesemääramises ja/või reparatsioonis?

  • Teemakirjelduse järgi tundub, et silmas peetakse nn immigrantideriike nagu USA, Kanada, Austraalia, suurem osa Venemaast jne. Kuid samas võib selle üle kanda ka Eestisse. Tingimusteta põhisissetulek on ainuvõimalik lahendus päästmaks hääbumisohus kultuure, kuna oma olemuse tõttu soosib iivet. Ka eestlaste puhul kaotaks see põhjuse tunda hääbumishirmu.

  • Põhisissetulek ja ränne – millised on sobivad kriteeriumid otsustamaks, kellel peaks olema õigus põhisissetulekule konkreetses rahvusriigis?
    • Oleme elanud olukorras, kus kolonistidest sisserändajatele sisuliselt raudteejaamas korterivõtmeid kätte jagati. Demograafilisi moonutusi näeme tänase päevani, ehkki mitte nii äärmuslikult nagu Ameerikas või Austraalias, kus põlisrahvad on sisuliselt marginaliseeritud, või Venemaal, kus on jälgitav samasuunaline protsess.
    • Põhisissetulek ja loovkunst — Millist rolli saab põhisissetulek mängida loomekunsti ja kunstnike toetamisel kaasaegses ühiskonnas?
      • Loovisik vajab võimalust suvalisel ajahetkel loomingule pühenduda. Siis ei teki olukorda, kus loominguline tegevus ja nn 8-17 töö teineteist segavad. Kodanikupalk kaotab ka vajaduse stipendiumide järele, mille eesmärk on toimetuleku tagamine. Mida vähem kulub loovisikul energiat bürokraatiale, seda parem tema töö tulemustele. Väikerahvaste kultuuridele on see eriti oluline. 

    Teisi üldhuvitavaid teemasid

    • Põhisissetulek ja tervis – millist rolli võiks põhisissetulek mängida füüsiliste ja vaimsete tervisehäiretega seotud kogemuste ja kulude vähendamisel?

    • Põhisissetulek ja töö tulevik– kuidas saab põhisissetulek edendada jätkusuutlikku töötamist? Millised on tõendid uute ja esilekerkivate digitehnoloogiate mõju kohta töötusele? Kas automatiseerimist tuleks kasutada põhisissetuleku seadustamiseks poliitilises ja avalikus diskursuses?

    • Põhisissetuleku mudelid ja rakendamine —

      • Põhisissetuleku saavutamise poliitilised strateegiad — Millised on kõige tõhusamad poliitilised strateegiad põhisissetuleku saavutamiseks riiklikul või piirkondlikul tasandil 10 aasta jooksul?

      • Põhisissetulekuskeemide modelleerimine — see teema nõuab põhisissetulekuskeemide staatiliste kulude konkreetset modelleerimist erinevates riiklikes ja piirkondlikes tingimustes?

      • Põhisissetuleku makroökonoomika — kuidas põhisissetulek mõjutaks majanduskasvu, tööjõu pakkumist ja inflatsiooni?

      • Põhisissetuleku rahastamine – milline on optimaalne rahastamise kombinatsioon piisava põhisissetuleku skeemi jaoks erinevates riiklikes ja piirkondlikes tingimustes?

      • Rakendamise väljakutsed — Kuidas integreerida maksu- ja ülekannete süsteeme, et võimaldada põhisissetulekuskeemide kasutuselevõttu erinevates riiklikes ja piirkondlikes tingimustes?

    • Põhisissetulek ja praegused süsteemid —

    • Tööaja lõpp – millised on töökorralduse sotsiaalsed, majanduslikud ja tervisega seotud tagajärjed? Millist rolli võiks põhisissetulek nende parandamisel mängida?

    • Universaalne põhisissetulek ja universaalsed põhiteenused – kas need on üksteist täiendavad poliitikad või konkureerivad alternatiivid?