Kui kehtestataks kodanikupalk, kas siis ei või juhtuda, et tööandja püüab sel ettekäändel kärpida töötajate palka, kuna neil netosissetulek ju niikuinii suureneb? Nii küsiti minult ühel kevadisel foorumil, kus esinesin ettekandega kodanikupalgast. Vastasin, et muidugi võib ning küllap see toimubki, kui töötajad ja tööandja selles küsimuses kokkuleppele jõuavad. Aga mitte tingimata ainult sedapidi. Teatud palgatasemete juures tekib kindlasti ka surve palga tõstmiseks.
Vaatamata sellele, et töötaja saab nii kodanikupalka kui ka töötasu – teisisõnu palgatööd tehes igal juhul rohkem kui mitte tehes – eeldame ometi, et kui kättesaadav töötasu on väiksem kui kodanikupalk, siis pole selle eest täiskoormusega töötamine nii motiveeriv, kui tahaksime. Seega oleks arvatavasti mõistlik miinimumpalka vajalikul määral tõsta. Tõenäoliselt kaasneb sellega ka osade kõrgemate palkade tõus, kusjuures pole välistatud palgavahede vähenemine. Kuna aga kodanikupalga kehtestamisel suurenevad tõenäoliselt tulumaksumäärad, siis tekib palgasurve ka kõrgepalgaliste seas, kelle netosissetulek suurenenud maksumäärade tõttu väheneks. Nende kahe piirkonna vahele omakorda võib jääda palgavahemik, kus tööandja võib valutult palkadele käärid sisse lüüa. Töötaja ei kaota netosissetulekus ning palgahierarhia jääb ka alles.
Et pilt selgem oleks, võtkem appi võimalik näidismudel. Kodanikupalga suurus on selles mudelis sama, mida Portugali aktivistid peavad oma riigile jõukohaseks – 435 eurot. Eesti majandusnäitajad ja hinnatase on teatavasti Portugaliga üsna sarnased. Lähem kirjeldus on artikli lõpus
Palgasurve eesmärgid
Võimalik palgatõus või –kärbe sõltub sellest, milline oli inimese töötasu vahetult enne reformi ja kuidas tema netotulud muutuksid kodanikupalga süsteemi rakendumisel. Palkade tõstmine või kärpimine võib täita järgmisi eesmärke:
- miinimumpalga ja teiste keskmisest madalamate palkade konkurentsivõime ja motiveerivuse säilitamine
- tööandja palgakulude kasvu ärahoidmine või minimeerimine
- töötaja netosissetulekute säilitamine vähemalt endisel tasemel
- senise palgahierarhia säilitamine
Juhul, kui rakenduks selles artiklis toodud kodanikupalga näidismudel, kodanikupalgale ülemineku eel valitseks praegune olukord ning organisatsiooni kõigi töötajate palk oleks ülemineku eel vahemikus 730 kuni 1864 eurot kuus, siis puuduks tööandjal sisuliselt vajadus töötasu muuta, kuna puudub igasugune õigustatud surve osade palkade tõstmiseks, mille kompenseerimiseks võiks omakorda olla õigustatud mõnede teiste palkade kärpimine.
| BP 2016 | Net 2016 | Surve | BP@KP435 | Net+435 |
|---|---|---|---|---|
| 430 | 363 | +128 | 558 | 870 |
| 575 | 473 | +70 | 645 | 909 |
| 730 | 592 | 0 | 730 | 948 |
| 859 | 690 | -70 | 789 | 974 |
| 1352 | 1067 | -357 | 995 | 1067 |
| 1763 | 1381 | -70 | 1693 | 1381 |
| 1864 | 1458 | 0 | 1864 | 1458 |
| 1964 | 1534 | +70 | 2033 | 1534 |
| 2375 | 1849 | +357 | 2732 | 1849 |
| 3440 | 2662 | +1100 | 4540 | 2662 |
| 6880 | 5290 | +3500 | 10380 | 5290 |
| 13760 | 10547 | +8301 | 22061 | 10547 |
Surve miinimumpalgale ning töötasule madalapalgalistel töökohtadel
Selleks, et miinimumpalga neto oleks vähemalt võrdne 435 eurose kodanikupalgaga, tuleb teda võrreldes praegusega (430) suurendada vähemalt 128 euro võrra kuni 558 euroni, netotuluks saame 870 eurot.
Kõrgemaid palkasid kui 430 eurot kuus tõstetakse üha vähemal määral kuni jõutakse 730 eurose brutopalgani, mida ei muudeta.
Surve palkade kärpimiseks kesktasemel
Järgnev palgavahemik on võimalik “krokodillitoit”. See ulatub kuni 1864 euroni. Võimalike kärbete suurus on nullist 357 euroni. Kärbete haripunkt on 1352 eurose brutopalga kandis, millest võib järele jääda 995 eurot. Netotulu koos kodanikupalgaga on pärast seda kärbet 1067 eurot – see on sama mis netotulu, mis jäi 1352 eurosest palgast üle enne kodanikupalgale üleminekut.
Sealt edasi hakkavad palgakärpe võimalused jällegi vähenema, kuna maksusaldo on vahepeal (ca alates 1125 eurosest tulust) muutunud positiivseks. Ning maksukoormus progresseerub järjekindlalt.
Kõrgepalgalistele brutopalgatõus netosissetulekute säilitamiseks
Seni üle 1864 euro palka saavad töötajad võivad hakata nõudma palgatõusu. Reaalne maksukoormus (tasutud maksud miinus kodanikupalk) muudkui progresseerub ning ületab sealkandis 22% piiri.
Need, kelle praegune palk on 1964 eurot kuus, tahaksid juurde saada 70 eurot. Senist 3440 eurost palka tuleks kergitada 1100 euro võrra, et netotulus mitte kaotada. 6880 eurosele kuupalgale peaks juurde lisama 3500, sest reaalne maksukoormus on vahepeal tõusnud 46%-ni.
Kui üleminekueelne 13760 eurone palk oleks suurenenud proportsioonis miinimumpalgaga, siis oleks brutopalk kerkinud 17856 euroni, kuid palga saaja oleks ikkagi kaotanud 1892 eurot netotulus. Reaalne maksukoormus on siin juba ületanud 50% piiri. Elatustaseme säilitamiseks peaks tema brutopalk olema 22060 eurot kuus.
Näidismudel–kodanikupalk 435 eurot, üleminekueelne miinimumpalk 430 eurot
Kodanikupalga suurus on selles mudelis sama, mida Portugali aktivistid peavad oma riigile jõukohaseks – 435 eurot. Eesti majandusnäitajad ja hinnatase on teatavasti Portugaliga üsna sarnased. Mudelis pakutud maksumäärad on portugallaste 50%-st pisut kõrgemad. Eeldame samuti, et kodanikupalk ja sellega seotud maksumäärad kehtivad vaid kodanikele. NB! Mudel on koostatud vaid näitlikustamaks mõju palkadele. Selle tegelik sobivus või sobimatus Eesti jaoks ei ole kindel.
- miinimumpalk enne üleminekut – 430 eurot kuus (2016)
- miinimumpalk pärast üleminekut palgasurve tulemusel – 558 eurot kuus
- välismaalase määr – miinimumpalk + kodanikupalgaga võrdne summa (558+435, tasub kogu ulatuses tööandja)
- kodanikupalk – 435 eurot
- ei arvestata tulu hulka
- ainult kodanikele ja nende riikide kodanikele, kus samuti kehtib kodanikupalk (sõltumata kodumaal kehtivast määrast)
- on sisuliselt maksutagastus (kuni teatud tulutasemeni maksudest suurem)
- kodanikel vahetab välja enamuse sotsiaaltoetustest, sh vanaduspensioni baasosa ja rahvapensioni
- üksikisiku tulumaksu ja juriidilise isiku tulumaksu määr 20%
- kodanikel peetakse kinni kogu tulult
- välismaalastele ja kodakondsuseta isikutele on maksuvaba tulumäär võrdne kodanikupalgaga
- kodaniku sotsiaalmaksu määr 33%
- uus maks kodanikupalga maksmise kulude katteks
- ainult neile, kellele makstakse kodanikupalka
- algab miinimumpalka ületavast osast, et surve miinimumpalgale liiga suur ei oleks
- pensioni 2. sammas 2%
- välismaalase töötuskindlustusmakse 1,6%