Kodanikupalga testi taotlev rahvaalgatus ootab allkirju


Kodanikupäeva eel avas rühm kodanikke allkirjastamiseks petitsiooni, mis taotleb kodanikupalga teostatavuse ja mõju uurimist, sealhulgas testimist Eestis.

Pöördumine “Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimisest Eestis” kogub allkirju portaalis rahvaalgatus.ee . Pöördumise taga on viis inimest, kes on põhisissetulek teemaga olnud rohkem või vähem seotud.

Pöördumise eestvedaja ja teksti koostaja Jaanus Nurmoja rõhutas, et petitsioon ei nõua põhisissetuleku kehtestamist, vaid uurimist ja katsetamist Eesti tingimustes.

“Seetõttu on ka kodanikupalga põhimõttelistel vastastel põhjust oma toetusallkiri anda,” lisas Nurmoja. “Uuringute ja testi eesmärk on ju saada vettpidavaid tõendeid selle kohta, kas seda ideed saab Eesti oludes teostada või on tegemist utoopiaga – ning mismoodi ta mõjutab meie pereelu või töökäitumist. Praegu me vaid usume seda, teist või kolmandat, kuid meie usk peaks uuringute ja testiga saama veenvalt kinnitatud või ümber lükatud.”

Muuhulgas soovitatakse pöördumises, et tulemuste adekvaatsuse huvides korraldadaks test vähemalt osaliselt territoriaalsel põhimõttel – nii, et ta hõlmaks mõnda maakonda tervikuna ning seega kõiki ühiskonnakihte, mitte üksnes vähekindlustatuid või sotsiaalabi saajaid.

“Kui midagi testida, siis ikka nii, nagu ta tegelikult ka kehtiks,” selgitas Nurmoja.

“Põhisissetulekuturismi” vältimiseks soovitatakse nii testimist kui ka võimalikku rakendamist kindlasti kodanikupalga vormis – testrühma kuulumise ja põhisissetuleku saamise eelduseks oleks Eesti Vabariigi kodakondsus.

Järgmisest aastast käivitub põhisissetuleku test Soomes, samuti omavalitsuste tasandil läbiviidavad pilootprojektid Hollandis. Lisaks on võimalik, et järgisena on testi põhjust oodata Prantsusmaal – seda soovitas tänavu oma 13. oktoobri raportis Senati põhisissetuleku töörühm.

Aastatel 2013-2014 koguti üle Euroopa Liidu toetusallkirju kodanikualgatusele, mis nõudis Euroopa Komisjonilt põhisissetuleku teostatavusuuringu korraldamist. Eesti ületas tookord ühena kuuest liikmesriigist oma allkirjakvoodi (4500) ning oli oma toetusallkirjade suhtelt elanike arvu koguni euroliidu kolmas. Petitsioon siiski EK töölauale ei jõudnud, sest miljonit toetusallkirja kokku ei saadud.