Kodanikupalk tõmbab prostitutsioonilt vaiba alt


Avaldatud ka portaalis Objektiiv 5. detsembril 2016

Hiljaaegu avati allkirjastamiseks algatus, mis taotleb tingimusteta põhisissetuleku ehk rahvakeeli kodanikupalga teostatavuse ja mõju uurimist ja testimist Eestis. Algatusele saab toetusallkirju anda portaalis rahvaalgatus.ee ning avatud on ka kampaanialeht 2017.kodanikupalk.ee.

Rutates aga asjade käigust mõnevõrra ette tahaksin juhtida tähelepanu ühele paljudest aspektidest, mille tõttu põhisissetuleku idee kui selline väärib kindlasti poolehoidu.

Tingimusteta põhisissetulek tähendaks ju teatud elatustaseme tagamist kõigile sõltumata inimese tulude olemasolust, nende suurusest ja tuluallikast. Ainuke eeltingimus võiks olla riigi kodakondsus – sel juhul on meil populaarne mõiste “kodanikupalk” igati asjakohane. Kui saad tulu palgatöötaja või ettevõtjana, on sul sinu töine tulu ja kodanikupalk. Kaotad töö või põrud ettevõtjana läbi – jääb vaid kodanikupalk.

Taoline turvapadi tähendab muuhulgas seda, et inimene võib ilma vaesumist kartmata loobuda tööst, mis talle mingil põhjusel lihtsalt ei sobi või on lausa tülgastav. Ja teisalt – inimene, kel pole tööd ega firmat, ei haara elus püsimiseks enam iga ettejuhtuva õlekõrre järele.

Siit edasi peaks vast juba igaüks aimama, et kuritegeliku maailma jaoks läheb üksjagu täideviijaid kaotsi. Ning kas pole samamoodi ka prostitutsiooniga? Ehk võime – küll pisut liialdades – öelda, et kodanikupalk võtab sellelt pinnase, tõmbab vaiba alt ära?

Liialdus võib see olla vaid seetõttu, et tühja rahakoti ning nälga ja kuuse alla jäämise hirmu kõrval elab ka teistsuguseid motivaatoreid. Näiteks ahnus. Aga kui palju on neid, kes just ratsa rikkaks saamise eesmärgil intiimteenuste osutamise teele lähevad?

Lisaks prostitutsiooni pinnase kahandamisele on tingimusteta põhisissetuleku üks eeldatav efekt ka suurem pühendumine perekonnale ning küllap soosib suurem majanduslik turvatunne ka loomulikku iivet, mis peaks vastukaaluna globaliseerumissurvele olema eestlastele kui väikerahvale eriti oluline.

pohisissetulek_test_banner_ei_toesta

Üksikasjalisema ülevaate tingimusteta põhisissetuleku idee kohta saab veebilehelt kodanikupalk.ee ning ka Facebooki lehelt Euroopa kodanike algatus – tingimusteta põhisissetulek. Kas ta päriselus töötab ja kui, siis kas töötab nii, nagu me ette kujutame – seda peaks näitama test, mille läbiviimist Eestis kõnealune petitsioon taotlebki.

Olgu siinkohal öeldud, et petitsioonile antud allkiri ei ütle midagi selle andja suhtumise kohta kodanikupalga ideesse endasse. Miks? Sellepärast, et taotletakse uuringut ja testimist, mitte põhisissetuleku kehtestamist. Järelikult on see vägagi sobilik allkirjastamiseks ka neile, kes on idee põhimõttelised vastased või vähemalt skeptilised. Rääkimata pooldajatest. Petitsiooni tekstiski on mustvalgel öeldud, et “kõik allakirjutanud, sõltumata oma suhtumisest põhisissetuleku ideesse peavad vajalikuks põhisissetuleku teostatavusuuringu, sealhulgas testi läbiviimist”.

Vajalikuks peetakse uuringut ja testi aga sellepärast, et “põhisissetuleku rakendamine tähendaks ühiskonna jaoks suuri ümberkorraldusi, mille käivitamine ilma põhjaliku ettevalmistustööta oleks mõeldamatu” ja “idee teostatavuse või mitteteostatavuse ning põhisissetuleku võimalike positiivsete ja/või negatiivsete mõjude üle otsustamiseks on vaja vettpidavaid tõendeid, mitte asjaosaliste usku”.

Pealegi kasvab huvi põhisissetuleku vastu üle maailma. Järgmisel aastal käivitub test Soomes ja mitmes Hollandi omavalitsuses, samuti Kanadas; lisaks on põhjust testiuudiseid oodata Prantsusmaalt. Eesti ei peaks jääma passiivseks ootajaks, kes hiljem lepib kõigega, mis ette antakse. Pigem peaksime püüdlema selle poole, et kui tulevikus hakataks tõesti rääkima üleeuroopalisest põhisissetulekust, siis oleks meil võimalik propageerida oma kogemusi ja ideid ning vähemalt püüda süsteemi endile sobivamas suunas kallutada.

See ei ole, muide, esimene kord, mil Eestis kogutakse toetusallkirju põhisissetuleku teostatavusuuringu läbiviimiseks. Talvel 2013/2014 toimus samasisuline aktsioon üleeuroopalise kampaania raames. Tegemist oli vormilt samasuguse Euroopa kodanikualgatusega, nagu seda on näiteks Objektiivi lugejatelegi tuttav “Ema, isa ja lapsed”. Tookord miljonit toetusavaldust küll kokku ei saadud, kuid Eesti ületas oma 4500 poolthääle kvoodi ning oli toetusavalduste arvult elanike arvu kohta koguni euroliidu kolmas.

Seega on nüüd igati põhjust ilmutada ka puhtsportlikku huvi kummagi kampaania vastu – kas seekord läheb paremini kui tookord?