Prantsusmaa presidendikandidaat Hamon pakub 750 eurost põhisissetulekut


Benoît Hamon, Prantsuse vasakjõudude presidendikandidaat on oma valimisplatvormis välja pakkunud ka soovi kehtestada riigis universaalne põhisissetulek, mida meil tuntakse kõige paremini kodanikupalga nime all. Tema idee kohaselt oleks see suurusjärgus 750 eurot kuus, mis oleks nagu 525 eurot Eesti hinnataseme juures. Kui aga võtta aluseks hoopis suhe SKPsse inimese kohta (27,44 %), siis vastaks Eestis sellele summale 352,65 eurot.

Nagu märgib Prantsuse meedia, on Benoît Hamon oma kampaanialehel https://www.benoithamon2017.fr korduvalt teinud muudatusi oma nägemusse põhisissetulekust ja selle kehtestamisest. Värskeim versioon (seisuga 7. veebruar 2017) on niisugune:

Universaalse elamisraha juurutamine

Ma kehtestaksin universaalse elamisraha, et kaotada ühiskonnast ebakindlus ning kujundada uutmoodi suhtumist töösse. Juba esimesel etapil, alates 2018. aastast, suurendataks RSA (Revenue de solidarité active, aktiivse solidaarsuse tulu) 10% võrra kuni 600 euroni ning seda makstakse automaatselt kõigile, kes on õigustatud seda saama. Samal aastal hakatakse põhisissetulekut maksma kõigile 18-25 aasta vanustele elanikele sõltumata nende tulude suurusest. Seejärel korraldataks suur kodanike konverents. See võimaldab panna paika põhisissetuleku parameetrid (summa, rahastamine, kooskõla muude sotsiaaltoetustega, rakendamise ajakava). Universaalne sissetulek laiendatakse kogu elanikkonnale. Lõpuks jõuab see summani 750 eurot.

2017-02-06

Praegu kehtiv aktiivse solidaarsuse tulu hoiab ära tööealise isiku vaesusesse langemise ning ühtaegu säilitab inimese materiaalse motiveerituse tööl käia. See järgib nii sisult kui ka korralduslikult negatiivse tulumaksu põhimõtet. Alla miinimumpalga teenivatele inimestele (reeglina 25-aastastele või vanematele) makstakse seda tulu sõltuvalt nende tulude suurusest ja ka muudest näitajatest (üksik või abielus, laste arv jne). Tulude puudumise korral saab üksik täiskasvanu praegu 535 eurot kuus, tulude tekkimisel ja suurenedes see summa väheneb ning miinimumpalga suurust või suuremat tulu saajale aktiivse solidaarsuse tulu enam ei maksta.

Benoît Hamon’i valimisplatvorm pakub teisigi uuenduslikke ideid töö ja sotsiaalse kaitse valdkonnast, mis on rohkem või vähem seotud ka kodanikupalga ideega. Nende hulgas on näiteks idee maksustada robotite kasutamine, samuti ettepanek tunnistada läbipõlemine kutsehaiguseks ning panna selle eest vastutus tööandjatele.

Tingimusteta põhisissetuleku idee on olnud arutamisel ka Prantsusmaa Senati vastavas töörühmas, kus jõuti mullu oktoobris seisukohale, et Prantsusmaa peaks ideed katsetama. Euroopa Liidu liikmesriikidest korraldatakse kodanikupalga eksperimente alates sellest aastast Soomes ja Hollandis. Eestis on allkirju kogumas algatus kodanikupalga teostatavuse ja mõju uurimiseks, sealhulgas katsetamiseks: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/c79c1938-dc37-439e-9e5b-9033c534239b

Ehkki kodanikupalga ideed peetakse reeglina vasakpoolseks, ei erista Euroopas sellesse suhtumist maailmavaatelised ega tingimata ka erakondlikud piirid. Näiteks Eestis – samal ajal kui sotsiaaldemokraat Eiki Nestor teatas, et teda see idee ei köida, pidas tema erakonnakaaslane Anto Liivat ideed positiivseks. Reformierakondlane Siim Kallas leidis, et idee on jabur, Rein Lang samast erakonnast aga tõstis positiivsena esile kodanikupalga isikuvabadust soosivat aspekti.