Valimised 2019: üks liitlane, kaks võimalikku liitlast ja tundmatu maa


Algatusel “Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimisest Eestis” on nüüd üle 1000 allkirja. Seega pole neil valimistel enam vaja rääkida vajadusest saata see algatus Toompeale. Kui palju kodanikupalgast kampaania käigus juttu tehakse, ei oska arvata. Programmi on see endiselt vaid rohelistel sisse kirjutatud, kuigi huvi asja vastu on ilmutatud mitmes teiseski erakonnas.

Erakond Eestimaa Rohelised pakub välja järgmist:

Teeme Eestist esimese riigi maailmas, kus kehtib kodanikupalk. Selleks alustame aastast 2020 kaks aastat kestva kodanikupalga pilootprogrammiga, mis hõlmab 2000 eestimaalast erinevatest sissetuleku- ning sotsiaalsetest gruppidest. Kõik pilootprogrammis osalejad valitakse välja juhuslikult ning neile makstakse 2 aasta jooksul kodanikupalka 400 eurot kuus. Pärast pilootprogrammi põhjalikku analüüsi ning eeldusel, et programm osutus edukaks, näevad rohelised järgmise sammuna kodanikupalga kehtestamist kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele ning pikaajalise elamisloa omanikele aastast 2023. Kodanikupalga katteallikaks on valdavas osas senine sotsiaalkaitsesüsteem, mis paraku ei suuda pakkuda eestimaalastele adekvaatset sotsiaalmajanduslikku kaitset.

Kodanikupalk:

  • tagab võrdse(ma)d võimalused kõikidele kodanikele;
  • kaotab absoluutse vaesuse;
  • tagab elementaarse majandusliku turvavõrgu kõigile sõltumata olukorrast, sest ootamatuste eest pole keegi kaitsnud;
  • vähendab radikaalselt praegust sotsiaaltoetustega seotud bürokraatiat ning ametnike arvu;
  • suurendab maal ning väikeasulates elavate inimeste majanduslikku kindlustunnet;
  • vähendab (pea)linnastumist ning soodustab (kohalikku) ettevõtlust;
  • on lihtne, selge ja läbipaistev ning säilitab inimväärikuse sõltumata olukorrast.

Allikas: Erakond Eestimaa Rohelised, Valimisprogramm 2019. aasta Riigikogu valimisteks

Hetkel vaikivad liitlased?

Vabaerakond analüüsis kodanikupalga ideed aasta tagasi, võttis oma töö tulemused kokku ja pani kõrva taha. Nii palju kui mulle teada on, ei tähenda see “me ei räägi sellest enam”, vaid “me ei räägi sellest praegu”. Pärastpoole elas erakond üle teatud vintsutusi. Oleks ime, kui nad Toompeale pääseksid.

Elurikkuse Erakonnas on kodanikupalga ideel vähemalt kaks toetajat. Esimees Artur Talvik oli varem Vabaerakonna esimees, kelle ajal (ja algatusel) hakati kodanikupalga küsimusega tegelema. See teema pole Talviku jaoks uus. Ta on nimelt olnud varem ka EER liige. Samuti eksroheline Toomas Trapido lõi kaasa uuringualgatuse koostamisel ning ütles eravestluses, et “Elurikkus kavatseb loodetavasti programmiliselt kodanikupalga teostatavust põhjalikult uurida ja piloteerida.”

Teised

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna “vanad” on kodanikupalga idee peale nina kirtsutanud, kuid leidub ka parteiliikmeid, kes arvavad teisiti. Näiteks Aare Lapõnin. Keskerakonna juhtfiguurid on mõnel korral näidanud, et nad seda ideed ei toeta. Erakonna sees aga on olnud teatavat huvi. Ka ajaleht Pealinn Keskerakonna kontrolli all olevas Tallinna linnavalitsuses on avaldanud artikleid kodanikupalga poolt. EKRE-s aitas üks liige aastate eest koguda allkirju Euroopa algatusele, kuid tema ei tea omade hulgas kedagi teist olevat, keda kodanikupalga teema üldse huvitaks. Seekordses allkirjakampaanias ta kaasa ei löönud. Tema kõrval on üks Lääne-Viru olulisemaid ekrelasi avaldanud eravestluses väga ettevaatlikku poolehoidu. Reformierakondlastest on kodanikupalga ideed positiivselt hinnanud Rein Lang. Isamaalastest suhtus ideesse positiivselt üks sotsiaalmeedias aktiivne liige, kes aga lahkus üsna hiljuti erakonnast. Eesti 200 näikse vältivat kodanikupalga teemat, ehkki Facebooki grupis toimunu järgi otsustades on poolehoidjaid nendegi ridades.

Selline on seis ning loomulikult on selle järgi võimatu ennustada, mis saab uurimisalgatusega Toompeal edasi.