Rahvusvahelise Valuutafondi endine peaökonomist Simon Johnson ning Ukraina presidendi majandusnõunik Oleg Ustenko on pakkunud välja mõtte, et Ameerika Ühendriigid ning tema liitlased peaksid looma uue üleilmse fondi, mis maksaks ukrainlastele kodanikupalka ja tagades neile stabiilse majandusliku ellujäämise nii kodus kui ka võõrsil.
Oma ühisartiklis, mis ilmus esmakordselt 2. märtsil portaalis Politico, pakkusid Johnson ja Ustenko, et fondi algne maht võiks olla 200 miljardit dollarit, olulisimaks rahastamise allikaks aga võiksid kujuneda Venemaa külmutatud varad. Hetkel on nende varade tulevik ebaselge, kuid autorite hinnangul on selle rahastamisallika potentsiaal suurusjärgus 300 miljardit dollarit. Ainuüksi Venemaa Keskpanga reserve arvatakse kokku olevat umbes 630 miljardi dollari väärtuses, millest üle poole on sanktsioonide tõttu külmutatud. Lisanduvad veel president Putini lähikondlaste ja oligarhide varad.
Kuna Ukrainas on loodud head tehnilised tingimused riigipoolseteks rahaülekanneteks kõigile kodanikele ning enamus neist pääseb oma rahale interneti teel ligi, siis see võimaldab Johnsoni ja Ustenko sõnul hõlpsasti ellu kutsuda tagatud põhisissetuleku süsteemi ning maksta seda sõltumata sellest, kas inimene elab sõjapiirkonnas või mitte. Suurusjärguks pakkusid nad 50 dollarit ehk 45,5 eurot päevas, kuid rõhutasid samas, et need numbrid on esialgsed.
MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis juhatuse liikme Jaanus Nurmoja sõnul ei tundu tõenäoline, et idee rakendudes jäädakse selliste summade juurde, sest Ukrainas on elukallidus kordades madalam kui näiteks Ameerika Ühendriikides. Idee ise on tema arvates aga tunnustamisväärne ja võimaliku rahastamisallika tõttu ka enneolematu. Nurmoja sõnul lööks selle ellurakendamine mitu kärbest ühe hoobiga.
“Ukrainal ja tema kodanikel aidatakse olude kiuste pinnal püsida ja uuesti jalule tõusta ilma et see koormaks oluliselt sotsiaalsüsteeme neis riikides, kus põgenikke vastu võetakse. Lisaks sellele aga saame ühtlasi kõigi aegade esimese kodanikupalga pilootprojekti, mis hõlmab tervikuna kogu riiki – see annab edaspidiseks väärtuslikke teadmisi ja kogemusi ning lisab muidugi veelgi tähtsust Euroopa kodanikualgatusele tingimusteta põhisissetuleku asjus,” sõnas ta. “Kindlasti vähendab tagatud toimetulek ka sõjaohvrite haavatavust. Hiljaaegu näiteks lugesime ühest skandaalsest värbamiskampaaniast, kus Ukraina põgenike seast püüti leida seksiteenuste osutajaid. Kodanikupalk annab igal juhul jõudu ütelda “ei” taolistele “tööpakkumistele””.
Ukraina miinimumpalk on hetkel 6000 grivnat ehk 187,38 eurot. Ostujõult on see hinnanguliselt sama mis Eestis 479 eurot. Johnsoni ja Ustenko pakutud suurusega kodanikupalgal oleks USA-s umbes samasugune ostujõud nagu Eestis on 1010 eurol kuus. Jaanus Nurmoja arvates võis see “50 dollarit päevas” olla suunatud just eelkõige USA ja Lääne-Euroopa avalikkusele, et sealsel lugejal tekiks abi suurusest ühe inimese kohta selgem ettekujutus.