Vahur Luhtsalu tähelepanekuid Tingimusteta Põhisissetulek Euroopa konverentsilt Brüsselis
10. aprillil toimus üle-euroopalise organisatsiooni, Tingimusteta Põhisissetulek Euroopa (Unconditional Basic Income Europe – UBIE) konverents Brüsselis Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees, mis on nõuandvaks institutsiooniks Euroopa Liidu Komisjonile. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toetusel õnnestus ka allakirjutanul konverentsist osa võtta, et esindada üritusel Eesti põhisissetuleku võrgustikku ja teha ka omapoolne ettekanne.
Konverentsil pealkirjaga „Tingimusteta põhisissetulek: Emantsipeeriv Euroopa heaolu“1 („Unconditional Basic Income: Emancipating European Welfare“) võtsid sõna õpetlased, erinevate kodanikeorganisatsioonide esindajad, võttes arutluse alla keerulise sotsiaal-majandusliku olukorra tänases Euroopas ning pakkudes omalt poolt visioone tulevikuks.
Konverentsi ettekanded olid äärmiselt huvitavad ja võib öelda ülimalt interdistsiplinaarsed, esitades vaesuse, põhisissetuleku, demokraatia temaatikaid uute ning kohati ootamatute nurkade alt. Allpool lühiülevaade konverentsist ning olulisemad teemad, mis allakirjutanule konverentsist kõlama jäid.
Konverentsi alguses andis ülevaate vaesusprobleemidest Euroopas Amana Ferro, EAPN-i vanemekspert (Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlevate sõltumatute vabaühenduste ja organisatsioonide ühendus). EAPN-i võrgustiku kõige olulisemaks eesmärgiks on viia vaesust kogevate inimeste arv Euroopas praeguselt 125 miljonilt 20-le miljonile 2020. a-ks. NB! Samasugune eesmärk on Euroopa Liidul, mis on fikseeritud Euroopa 2020 strateegias. Paraku on olukord vaesuse osas läinud alates 2010. a., mil strateegia vastu võeti, hoopis hullemaks, mitte paremaks. Pr. Ferro tõi oma ettekandes esile, et lisaks inimestele, kes jäävad töötuks ja langevad seetõttu vaesusesse, suureneb iga aastaga nende inimeste arv, kes on palgavaesed ehk töötavad end vaesusse, vaatamata sellele, et neil on olemas töökoht. Lisaks on ka suur hulk füüsilisest isikust ettevõtjaid ja väikeettevõtjaid, kelle majandustegevus ei genereeri Euroopa ebakindlates majandusoludes piisavalt tulu.
Ferro kutsus kõiki aru saama kurvast tegelikkust Euroopa Liidus: ütleme selle lõpuks välja – Euroopa kriis pole ei rahanduslik, majanduslik, vaid tegemist on tänaseks täiemõõdulise humanitaarkriisiga. Arenenud Euroopa riikides levivad vihkamismeeleolud võõrtööliste suhtes, väheneb üldine turvalisus ja abivajajatel on bürokraatlike tõkendite tõttu praktiliselt võimatu saada abi. Päästerõngaks vaestele on kirikud ja kodanikeühendused, organisatsioonid. Kriis on löönud kõige valusamalt vaesemate liikmesriikide kodanikke, mille tulemusena rännatakse välja oma kodukohast, riigist, et teenida äraelamiseks vahendeid jõukamates liikmesriikides, Euroopa Liidu metropolides. Tööjõu sissevool vaesematest liikmesriikidest surub omakorda allapoole Lääne-Euroopa palgatasemeid ja muudab veel keerukamaks, ebamugavamaks, häbitunnet tekitavamaks ligipääsu sotsiaalkaitse vahenditele jõukamates riikides. Meil on vaja jõuda inimliku arusaamiseni selles küsimuses ning põhisissetulek on ilmselt kõige olulisemaks vahendiks, kuidas luua kindel alus igale inimesele, mis viib ühiskonda üldisema tasakaalustatuse suunas.
Ronald Blaschke, Saksamaa põhisissetuleku võrgustiku (Netzwerk Grundeinkommen Germany)2 asutaja ja juhatuse liige kirjeldas tänast Saksamaa olukorda, kus umbes 15% töövõimelisest, elanikkonnast on ilma sissetulekuta ning väga suur on varjatud vaesus, palgavaesus. Tingimusteta põhisissetulek võimaldab vähendada ühiskonnas ebavõrdsust ja loob eeldused demokraatliku dialoogi tekkimiseks ja vajalikeks muutusteks. Euroopas on üldtunnustatud vaesusriski piiriks seatud 60% riigi mediaansissetulekust, mis tähendab väga erinevaid summasid Euroopa Liidu piires – alates 120 eurost Rumeenias ja lõpetades näiteks 1180 eurot Austrias. Kuigi Netzwerk Grundeinkommen toetab kõige kõrgemat võimalikku tingimusteta põhisissetulekut, mis kataks inimeste sundkulutused, ollakse valmis ka osalise tingimusteta põhisissetuleku sisseviimisega, kui sellega muutub laiemalt elanikkonna suhtumine vaesusriskis olevatesse inimestesse ja põhisissetulekusse.
Euroopa Alternatiivid projektijuht Elena Dalibot sõnul on täna toimuvate arengute valguses järjest enam põhjust uskuda hiljutist teadlaste ennustust, et 2030. a-ks on Euroopa kõige vaesem kontinent maailmas (sic!). Seda aga on võimalik veel muuta. Aktivistide ühendus tegutseb juba 2011. a-st erinevate põhisissetuleku mudelitega, mis vastavad neljale põhilisele kriteeriumile (üleüldine, individuaalne, tingimusteta, piisavalt kõrge, et kindlustada inimväärikus ja osalus ühiskonnas). Kõige põhilisem küsimus millega põhisissetuleku alastes diskussioonides kokku puututakse – kuidas seda rahastada? Euroopa Alternatiivid jagab põhisissetuleku võrgustike üldlevinud seisukohta, et põhisissetuleku finantseerimiseks saab vahendeid bürokraatia vähendamisest ning samuti finantsoperatsioonidele kehtestatavast maksust. Tingimusteta põhisissetulek on Dalibot sõnul ka otsustajatele üsna uus teema, mille suhtes puudub varasem kogemus.
Jätkub
1 Inglise keeles: „Unconditional Basic Income: Emancipating European Welfare. Emantsipeeriv – võiks tõlkida ka kui sõltuvussuhtest vabastav.
2Netzwerk Grundeinkommen on asutatud 2004. a. ja koondab endas üle 3300 liikme ja rohkem kui 100 erinevat organisatsiooni, kodanikualgatust.