Halb uudis kodanikupalga vastastele: Soome ei katkesta eksperimenti


See oli üsna piinlik ja kainestav tõehetk, mis sai hiljaaegu osaks neile,  kellel hiljutised uudisepealkirjad “Soome lõpetab kodanikupalga eksperimendi” ja “Soome kodanikupalga eksperiment kukkus läbi” tekitasid rõõmujoovastuse või kes lihtsalt uskusid jäägitult BBC kui infoallika usaldusväärsusesse.

Tegelikult on asjad tõesti sedapidi, et eksperiment kestab ikkagi määratud aja lõpuni. Kaheks aastaks oli ta plaanitud ja nii ta ka toimub. Esialgse kokkuvõtte peaks Soome sotsiaalamet KELA tegema juba selle aasta lõpus, süvaanalüüsi aga on oodata umbes aasta hiljem.

Tõejanusele osale rahvast valmistab siiski pettumuse, et eksperiment nii kiiresti läbi saab. Ka katsetuse eestvedaja, Soome sotsiaalameti KELA juht Olli Kangas on väljendanud seisukohta, et kaks aastat on sellise katsetuse jaoks liiga lühike aeg ning töötud liialt ahtake katserühm, et kodanikupalga toimimisest ühiskonnale terviklikku pilti saada.

Aga parem nii kui üldse mitte kuidagi. Õnneks jätkab Soome valitsus otsinguid oma sotsiaalse kaitse süsteemi nutikamaks ja õhemaks muutmiseks. Kodanikupalga eksperimendi vahetab välja brittide väljatöötatud universaalkrediidi katsetamine. Kodanikupalga eksperimendi mittepikendamise taga näibki olevat pigem valitsejate huvi alternatiivsete meetmete vastu kui OECD raportisse kirjutatud hirmujutud vaesuse ja ebavõrdsuse süvenemisest. Samas plaanivad Soome rohelised esitada parlamendis eelnõu, mille järgi kodanikupalga eksperimenti siiski jätkataks.

Eestil on jätkuvalt võimalus teha põhjanaabritest paremini. Mõistagi hoopis parematel motiividel kui lihtsalt “et teha neist paremini”. Eelkõige selleks, et olla valmis tulevikuks. Meie kõigi võimuses on julgustada riiki seda võimalust kasutama – rahvaalgatus.ee portaalis on jätkuvalt allkirjastamiseks avatud algatus “Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimisest Eestis”. Selle allkirjastamine ei ole hääletamine kodanikupalga kehtestamise üle, vaid eelkõige toetusavaldus tõe alastikiskumisele.

Lahenduse või vähemalt leevenduse järgi kisendavaid probleeme, mille üheks lahendajaks või leevendajaks võib olla kodanikupalk, on meil küllaga. Piisab, kui nimetada rahvastikukriisi. Kas keegi julgeb väita, et immigratsioon oleks sellele õigem ravim kui mistahes sotsiaalpoliitiline meede, mille eesmärk on soosida eestlaste loomulikku iivet? Ning kumb on oluline, kas selle eesmärgi täitmine või selle täitmiseks vajalike maksumäärade suurus?

Muide, mis puutub eespool mainitud OECD raportisse ja teistesse samalaadsetesse, siis pole neid mõtet asetada pühakirja staatusesse ja ülemäära tõsiselt võtta. Kuid kui need pärinevad usaldusväärsest allikast ning neis esitatud arvutused on adekvaatsed, siis on sellistest raportitest kasu eelkõige kodanikupalga eestkõnelejatele, kes saavad sealt olulisi pidepunkte, mille järgi oma seisukohti kujundada ja usutavamaks muuta.