Euroopa kodanikualgatus tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga kasutuselevõtu küsimuses sai Eestis pühapäeval 102 toetusavaldust, mis on seni suurim siinne ühe päeva allkirjasaak.
Kokku oli Eestist keskööks antud 317 toetusavaldust. Esimese kümne päevaga kogunes allkirju sajakonna võrra enam kui eelmise samalaadse eurokampaania ajal 2013. aastal kümne kuuga, enne kampaania edukat lõpuspurti.
Kampaania Eesti koordinaatori Jaanus Nurmoja sõnul saab allkirjastajate suuremat aktiivsust üldiselt seletada teadlikkusega kodanikupalga ideest, kuna nüüd on see kordades suurem kui oli seitse aastat tagasi, samuti on seekordne kampaania alanud intensiivsemalt. Kas pühapäeva suure allkirjahulga taga võis olla ka mõni lisategur ja milline, pole praegu teada.
Hetkel moodustab Eesti allkirjade arv kodanikupalga algatusel 6,5 protsenti rahvuslikust künnisest, mis on 4935 allkirja. Allkirjastanute protsent rahvaarvust on Eestil euroliidu viies. Kõige edukam on kummagi näitaja poolest Sloveenia 43 protsendiga künnisest ja umbes 0,12 protsendiga rahvaarvust.
Rahvuslik künnis on miinimumarv allkirju, mis peab algatuse õnnestumiseks olema kogutud vähemalt seitsmes liikmesriigis. Ühtekokku peab allkirju olema vähemat miljon. Allkirjade kogumiseks on aega üks aasta, kuid tähtaeg võib koroonapandeemia piiravate olude kompenseerimiseks ka pikeneda. Künnisenõudega soovib Euroopa Liit tagada, et üleeuroopalised algatused oleksid võimalikult laiapõhjalisemad.
Kogu Euroopa Liidus oli pühapäeval enne keskööd antud kodanikupalga algatusele 28798 allkirja. Eelmises, 2013-2014 aasta kampaanias kulus samas suurusjärgus tulemuse saamiseks kolm kuud. Tookord miljonit allkirja ei kogutud, kuid kuus riiki, sealhulgas Eesti, ületasid viimasel hetkel oma rahvusliku kvoodi.
NB! allpool olev tabel arvestab uut kuupäeva Kesk-Euroopa aja järgi, seetõttu on Eesti pühapäevaste allkirjade arvuna kirjas 105
Euroopa kodanike algatus, https://europa.eu/citizens-initiative/initiatives/details/2020/000003_et