Kodanikupalga TEATAJA

Pealkiri
Soome alustab negatiivse tulumaksu uuringut, Prantsusmaal jätkub kodanikubaasi arutelu
Sama tekst blogilehel

Soome rahandusminister Annika Saarikko kutsus sel nädalal ellu ekspertide töörühma, kelle ülesanne on uurida negatiivse tulumaksu juurutamist Soome maksusüsteemi. Esmajärjekorras uuritakse võimalust kehtestada riigi töötulutoetus, mis oleks seotud tulumaksusüsteemiga.  Samuti on eesmärk jõuda selgusele, mismoodi peaks välja nägema töötulutoetuse eksperiment.


Töötulutoetus tähendaks, et tulumaks võib olla madala sissetulekuga inimeste, pensionäride ja ettevõtjate jaoks negatiivne. See soodustaks muu hulgas tööhõivet osalise tööajaga ja hooajatöödel. Nagu pressiteates öeldakse, laiendaks töötulutoetus “tulumaksu progresseerumise madalamale teenitud tulule, mis ei ole tulumaksuga maksustatav”.


„Pean negatiivse tulumaksu uurimist oluliseks osaks tervikust, mille eesmärk on leida lahendusi töö ja selle tegijate kokkuviimiseks. Töö peab alati olema kasumlik. Oleks hea, kui maksusüsteem saaks seda eesmärki veelgi paremini toetada,” ütles rahandusminister Annika Saarikko.


Samuti uurib töörühm töötulutoetuse eksperimendi läbiviimise võimalusi. Katsetus peaks algama 2023. aasta alguses. Katsetuse läbiviimisel kasutatakse aastatel 2017–2018 toimunud kodanikupalga eksperimendi kogemusi.


Uuringu läbiviimine põhineb ka peaminister Sanna Marini valitsusprogrammis sätestatule.


Töörühma kuuluvad rahandusministeeriumi, sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi, Kela ja maksuameti esindajad. Rahandusministeerium moodustas töörühma 24. augustil 2021. Töörühma volitused lõpevad 30. juunil 2022.


Valitsusel on kavas koostada negatiivse tulumaksu kehtestamist puudutavad suunised 2022. aasta suveks.

Prantsusmaal aga on juba umbes kolmveerand aastat olnud avaliku debati teemaks nn kodanikubaas (Socle Citoyen). See idee ühendab endas nii kodanikupalga kui ka negatiivse tulumaksu tunnuseid. Kodanikubaasi eesmärk on ühtaegu lihtsustada maksusüsteemi ja sotsiaalset kaitset ning vähendada bürokraatiat. Kodanikubaas vahetaks välja praeguse nn aktiivse solidaarsuse tasu (Revenu de Solidarité Active, RSA) -  tingimuslikult tagatud sissetulekumiinimumi, mille taotleja peab üldjuhul olema 25-aastane või vanem. Mullu novembris, kui parlament avaliku debati algatas, oli RSA suuruseks 564 eurot kuus – Prantsusmaa hinnataseme juures umbes sama mis Eestis 423 eurot.

Prantsuse kodanikubaasi idee näeb ette senise astmelise tulumaksu asendamist ühetaolisega kogu tulumaksustatava sissetuleku ulatuses, ilma maksuvaba osata. Diskussiooni algatamise ettepanekus kinnitab selle esitanud parlamendiliikmete rühm, et kui kodanikubaas peaks võrduma kehtiva RSA-ga ehk 564 euroga, siis läheks tarvis  32% suurust ühtlast  tulumaksumäära.

Maksumäärapõhisest tulumaksu algväärtusest lahutatakse kodanikubaasi summa. Negatiivse tulemuse korral jääb vastav rahahulk kodanikule, positiivse tulemuse korral aga saab riik selles ulatuses tulumaksu endale. Näiteks kui kodanikubaasi summa on 564 eurot kuus ning inimesel tulud puuduvad, saab see inimene kätte 564 eurot. Kui tulumaksu algväärtus on 564 eurot kuus, siis ei saa kodanik riigilt midagi juurde ega riik kodanikult tulumaksu. Kui tulumaksu algväärtus on 1128 eurot, saab riik kodanikult kätte 564 eurot tulumaksu ning inimese tegelik tulumaksukoormus on mitte 32, vaid 16 protsenti.

Arvutustöö teeks igakuiselt ära kodanike pangakontodega seotud ümberjagamisrakendus, mis võeti kasutusele 2019. aastal ning mis aktivistide hinnangul muudab hõlpsaks ka kodanikubaasi kasutuselevõtu.

kodanikupalk-vs-ntmKodanikupalga idee eestkõneleja Jaanus Nurmoja sõnul eristavad prantslaste ideed nö traditsioonilisest kodanikupalgast vaid tehnilise teostuse üksikasjad.

“Sama tulemuse saaksid prantslased ka siis, kui igaühele laekuks riigilt 564 eurot kuus ning iga tulu saaja tasuks riigile 32% oma tulumaksualusest sissetulekust. Tasakaal riigile makstava ja riigilt saadava vahel ehk reaalne maksukoormus jääb ikka samasuguseks, ainult et siis saab hakkama ka ilma ümberjagamisrakenduseta,” selgitas Nurmoja. Ta tunnistas samas, et paljud peavad nö ideoloogilist erinevust tähtsamaks.

“Mõnigi minu kaasvõitleja näeb nii negatiivse tulumaksu kui ka selle kodanikubaasi idee juures eelkõige üksikisiku mitteusaldamist, riigi soovi teda kontrolli all hoida, näidata, et toetatakse vaid neid, kes seda vajavad, näidata, et riigi makstav raha sõltub inimese sissetulekust. Just samal põhjusel aga võib kodanikubaasi-laadne idee tunduda teistele hoopis turvalisem ja vastuvõetavam – ka neile, kes traditsioonilisest kodanikupalga ideest lugu ei pea.”

Jätkuvalt kogutakse allkirju Euroopa kodanikualgatusele “Tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis”, seda kuni järgmise aasta jaanideni. Vabaühendus UBI4ALL omakorda valmistub viima läbi teist aastase kodanikpalga loosimist, mis on plaanitud toimuma septembris. Kõik eelmisel loosimisel osalenud peale võitja on automaatselt ka järgmisel loosimisel osalejad.