Kodanikupalga TEATAJA

Pealkiri
Kodanikupalga roll põlisrahvaste päästjana BIEN kongressil luubi all
Sama tekst blogilehel

Kuni 1. aprillini 2022 on kõigil arvamusliidritel, teadlastel ja aktivistidel võimalik esitada oma ettepanekuid ettekanneteks kodanikupalga eestkõnelejate üleilmse organisatsiooni Basic Income Earth Network (BIEN) kongressil, mis toimub 26.-28. septembril 2022 Austraalias Brisbane’is. Tegemist on hübriidüritusega, millest võib osa võtta ka interneti teel.

Kongressi peateemaks on kriis ja transformatsioon. Otsitakse vastust küsimusele, kas tagatud põhisissetulek võib mängida rolli tänapäeva maailmas ees seisva mitmetahulise tervise-, ökoloogilise ja sotsiaalse kriisi lahendamisel. Kongressi ajaks on selgunud ka Euroopa kodanikualgatuse “Tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis” allkirjakorje (https://sign.eci-ubi.eu) tulemused. See kampaania kestab 25. juunini.

MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis juhatuse liikme Jaanus Nurmoja hinnangul võib septembrikuisel kongressil Eesti seisukohalt üheks huvitavamaks pidada teemat “Põhisissetulek ja põlisrahvaste kogukonnad”. Küsitakse näiteks, kas tagatud põhisissetulek võib mängida rolli põlisrahvaste kogukondade enesemääramises ja/või reparatsioonis. Iibe ja rahvastikutaaste probleemid on Eesti avalikes mõttevahetustes olnud pidevalt tähtsal kohal.

“Pole kahtlust, et kui Eesti kodanikele, sealhulgas lastele, oleks tagatud elementaarne toimetulek sõltumata muudest tuludest, siis puuduks meil põhjus tunda hirmu eesti rahvuse hääbumise ees,” lisas Nurmoja.

Teemas “Põhisissetulek ja ränne” püstitatakse küsimus, millised on sobivad kriteeriumid otsustamaks, kellel peaks olema õigus põhisissetulekule konkreetses rahvusriigis.

“Põhimõtteliselt võime küsida, kas kehtestada kodanike suletud solidaarsussüsteem, mille üks komponent on kodanikupalk, ning jätta teiste jaoks alles standardne sotsiaalne kaitse ja maksusüsteem – või jagada piltlikult öeldes igaühele piiripunktis kodanikupalk kätte,” selgitas Nurmoja. Ukrainas toimuv sõda ja põgenikevool osutab samas tema sõnul pigem sellele, et tegelikult pole selles küsimuses nii mustvalget dilemmat.

Hiljaaegu esinesid IMFi endine peaökonomist Simon Johnson ja Ukraina presidendi majandusnõunik Oleg Ustenko üleskutsega, et lääneriigid asutaksid fondi Ukraina kodanikupalga ellukutsumiseks, kusjuures kodanikupalka maksmist alustataks Ukraina sõjapõgenikest.  Fondi üheks rahastamisallikaks võiksid saada Venemaa külmutatud varad.

Septembris toimuva BIEN kongressi üheks aruteluteemaks on ka põhisissetulek ja loovkunst — millist rolli saab põhisissetulek mängida loomekunsti ja loovisikute toetamisel kaasaegses ühiskonnas? Kodanikupalga eestkõnelejate kinnitusel annab tagatud toimetulek loovisikule võimaluse pühenduda rutiinse töö asemel loomingule ilma et sellega kaasneks mistahes stipendiumi taotlemise ja selle saamise õiguse tõestamise bürokraatlikke toiminguid.

“Siis ei teki olukorda, kus loomeprotsess ja nn 8-17 töö teineteist segama hakkavad,” selgitas Nurmoja.

Eestis on osade kultuurivaldkondade loovisikute toetamise meetmete hulgas nn loovisikupalk, kuid selle saamiseks peab loovisik seda taotlema ning konkureerima teiste taotlejatega. Kodanikupalga ideaalseks suuruseks peetakse suhtelise vaesuse piiri, Eesti loovisikupalgad aga on ligilähedased keskmisele palgale.

BIEN kongressil on kõne all ka traditsioonilised põhisissetulekuga seotud teemad, nagu mõju rahvatervisele, töö tulevik seoses automatiseerimisega ning põhisissetuleku mudelid ja nende rakendamisega seotud väljakutsed. Muuhulgas lähevad kaalukausile universaalne põhisissetulek ja universaalsed teenused. Kongress uurib, kas need on üksteist täiendavad või hoopis üksteisega konkureerivad alternatiivid. Eestis on üheks universaalse teenuse näiteks tasuta ühistransport Tallinnas, ehkki selle universaalsus on piiratud Tallinna elanikega.