MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis saatis sel nädalal mitmele valitsusasutusele ja Riigikogu komisjonile ettepaneku lugeda ka see ühing otsustamisprotsessi kaasatavate huvigruppide hulka, kui tegemist on valdkondadega, millega kodanikupalga idee otsesemalt või kaudsemalt seostub. Ühingu kaasamist soovitakse perehüvitiste ja muu sotsiaalkaitse, maksude, elatisraha süsteemi kujundamise ning avaliku sektori tegevuse ja kulutuste, sealhulgas näiteks riigireformi küsimustes.
Pöördumine on eeskätt ajendatud elavast debatist perehüvitiste süsteemi üle, kus olid osalema kutsutud erinevate huvirühmade esindajad. Muuhulgas öeldakse ühingu pöördumises, et perehüvitiste süsteem vajab sisulist reformi, mille tulemusel kaob senine toetuste liigirikkus ning jääb alles üks ja ainus, igale lapsele võrdses suuruses lapsetoetus. See peaks katma keskmised standardkulutused, mis on praegu aluseks miinimumelatise määramisel. Praegu on ühe kuu keskmised standardkulutused lapse kohta 499 eurot ja 56 senti, seda kuni järgmise indekseerimiseni järgmise aasta aprillis.
“Sellisel kujul lapsetoetust võib ühtaegu lugeda ka esimeseks etapiks üleminekul täisuniversaalsele kodanikupalgale, mõistagi juhul, kui see üleminek toimub,” selgitatakse pöördumises kodanikupalga ja perehüvitiste küsimuse seoseid. Veel lisatakse, et taoline reform seab omakorda kahtluse alla senisel kujul elatisraha süsteemi otstarbekuse, kõigel eeltoodul aga on rohkem või vähem vastastikuseid mõjuseoseid maksupoliitikaga.
MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis juhatuse liikme Jaanus Nurmoja arvates on üheks selle reformi tõenäoliseks hinnaks maksimaalselt 8% suurune uus solidaarsusmaks üksikisikutele, mille kompenseerimiseks tasub kaaluda töönädala lühendamist, näiteks reedese tööpäeva kärpimist kolme tunni võrra. “Perehüvitiste süsteem aga lihtsustub, sealhulgas pole vaja mingeid “sujuva väljumise” regulatsioone,” lisas ta. “Võimalik, et langeb ära vajadus tõsta käibemaksu. Tõenäoliselt kaob mingi hulk ametikohti avalikus sektoris, kuid see mõju ei pruugi olla nii märgatav kui täisuniversaalse kodanikupalga kasutuselevõtul.”
Nurmoja sõnul on kahetsusväärne, kuid samas ka mõistetav, et kodanikupalga eestkõnelejaid perehüvitiste alastesse debattidesse ei kaasatud, sest riigiametnikud lihtsalt ei pruukinud mitmel põhjusel osata selle peale tulla.
"Olen küll ise sotsiaalmeedias esinenud ühtaegu laste võrdse kohtlemise poolt ja suurperede toetuse kärpimise vastu ning pakkunud “kolmandat teed”, kuid esiteks on sellised organisatsioonid nagu Eesti Lasterikaste Perede Liit ja Õiglase Riigi Nimel olnud kordades aktiivsemad, teiseks aga pole meie ühingu tegevuse seotust perepoliitikaga kusagil otsesõnu esile toodud,“ selgitas Nurmoja. “Parandasime nüüd omalt poolt selle vea ja andsime ise endast huvirühmana teada. Arvamusartikleid võib ju kirjutada ja sotsiaalmeedias postitusi teha, aga see ei asenda vahetut osalemist otsustamisprotsessis.”
Kodanikupalga nime all tuntud tingimusteta põhisissetulek on universaalne ja progressiivne sotsiaalpoliitiline lahendus, mis tagab vähemalt igale kodanikule tingimusteta, personaalselt ja bürokraatiavabalt elementaarse toimetuleku ning vähendab miinimumini vajadust toetusskeemide, regulatsioonide ja avaliku sektori sekkumise järele üksikisiku ellu. Viimatimainitu on Nurmoja sõnul ka põhjus, miks ei saa näiteks kodanikupalga ja riigireformi küsimust lahus vaadelda ning miks tuleks avaliku sektori tegevuse ja kulutuste ülevaatamisse kaasata ka kodanikupalga eestkõnelejaid.
Ühtlasi loodetakse ühingus tulevasele koostööle Rahandusministeeriumi spetsialistidega, et selgitada välja reaalsed võimalused kodanikupalga kasutuselevõtuks, toetudes ajakohasele ja professionaalsel tasemel teabele.
