Milline stsenaarium on kodanikupalga kehtestamise korral tõenäolisem: 1) järgneb massiline tööst (nii palgatööst kui ka ettevõtlusest) loobumine, sest seda pole enam ellujäämiseks vaja 2) järgneb massiline "uste paugutamine" ehk loobumine mitte tööst, vaid lahkumine ebameeldiva (või ebameeldivate kolleegidega) tööandja juures, keda ei pea ellujäämise nimel enam taluma 3) järgneb massiline streigiähvarduste või töölt kollektiivse lahkumisega ähvardamiste laine, avaldamaks tööandjatele survet ebameeldivate juhtide töölt kõrvaldamiseks?

Kodanikupalga kehtestamise korral on kõige tõenäolisem stsenaarium variant 2: massiline "uste paugutamine" ehk ebameeldiva või ebameeldivate kolleegidega tööandja juurest lahkumine, keda ei pea ellujäämise nimel enam taluma. Kodanikupalk pakub finantsilist turvatunnet ja võimalust teha iseseisvamaid valikuid, mis tähendab, et töötajad ei pea enam jääma töökohtadele, mis on vaimselt või füüsiliselt kurnavad, halvasti tasustatud või kus valitseb mürgine töökeskkond. See võimalus loob eeldused, et töötajad eelistavad liikuda sobivamate, rahuldust pakkuvamate või paremini tasustatud töökohtade poole, ning tööturul võikski eeldada suuremat liikumist tööandjate vahel.

Stsenaarium 1, kus inimesed massiliselt loobuvad palgatööst ja ettevõtlusest, on vähem tõenäoline, sest kuigi kodanikupalk katab baasvajadused, ei kata see täielikult kõikide inimeste elustiilisoove ega paku võimalusi finantsiliseks eduks ja eneseteostuseks. Paljudele jääb töö endiselt oluliseks sissetulekuallikaks, eneseteostuse ja sotsiaalse kuuluvuse allikaks. Inimesed, kes hindavad karjäärivõimalusi, enesearengut ja kõrgemaid sissetulekuid, jäävad tööturule ka pärast kodanikupalga kehtestamist.

Stsenaarium 3, massilised streigiähvardused või kollektiivsed lahkumisavaldused ebameeldivate juhtide eemaldamiseks, on teoreetiliselt võimalik, kuid pigem vähem tõenäoline kui variant 2. Kuigi kodanikupalk annab töötajatele rohkem läbirääkimisjõudu ja julgustab töötingimuste parandamist nõudma, on kollektiivne surve tavaliselt seotud konkreetsete töötingimuste parandamise nõudmistega, mitte ainult juhtide eemaldamisega. Samuti eeldab kollektiivne tegevus tugevat organiseerimist ja ühiseid eesmärke, mis ei pruugi kõigis töökohtades ja sektorites olla lihtne saavutada.

Kokkuvõttes võib kodanikupalk soodustada töötajate suuremat liikuvust ja nende võimet valida endale sobivamad töötingimused, rõhutades eelkõige vajadust parandada tööandja ja töötajate suhteid, töötingimusi ja töökeskkonda, et säilitada ja motiveerida tööjõudu.