Kodanikupalga TEATAJA

Pealkiri
Saksamaal uuest aastast kodanikuraha, Hartz IV läheb ajalukku
Sama tekst blogilehel

Saksamaa senine Hartz IV nimeline sotsiaalse kaitse süsteem asendub uuest aastast mõnevõrra lihtsama kodanikurahaga. Asjakohase seaduse lõppversiooni kiitsid Saksamaa parlamendi mõlemad kojad heaks 25. novembril.

Kodanikuraha eesmärk on tagada, et Saksamaa kodanike sissetulekud ei langeks allapoole teatud piiri, mis võimaldab rahuldada nende standardvajadusi. Erinevalt tingimusteta põhisissetulekust, mida meil kodanikupalga nime all tuntakse, on Saksa kodanikuraha suurus ja maksmine seotud eeltingimuste ja bürokraatlike toimingutega, kuid neid on võrreldes Hartz IV-ga leevendatud ja vähendatud.

Kodanikuraha standardsuurus on järgmisel aastal maksimaalselt 502 eurot kuus ühe üksi elava täiskasvanu kohta. Ostujõu järgi on Eestis samaväärne 461,84 eurot. Abielupaarile või kooselupartneritele makstakse kuni 451 eurot inimese kohta, lastele sõltuvalt vanusest 318-420 eurot kuus. Eraldi sihtrühm on statsionaarsel haiglaravil viibivad täiskasvanud ja alla 25-aastased mittetöötavad täiskasvanud, kes elavad oma vanemate leibkonnas. Nende kodanikuraha baassuuruseks on 402 eurot kuus.

Saksamaa kodanikuraha väljamakstav suurus sõltub täiskasvanute puhul nii nende brutotulu suurusest kui ka tööhõiveametkonnaga sõlmitud kokkulepetest kinnipidamisest, teatud ajavahemike järel ka inimese varalisest seisust. Kodanikurahaga on lisaks kombineeritud eluasemetoetus, mis  tagab, et pärast eluasemekulude kandmist jääb näiteks üksikule täiskasvanule elamiseks vähemalt kodanikuraha, kusjuures brutotuluvahemikus 1200 kuni 1800 eurot kuus on püsivalt tagatud, et kätte jääb kodanikuraha pluss 300 eurot (kokku 802 eurot). Eluasemetoetuse maksmisel hakatakse hiljem võtma eraldi arvesse küttekulude mõistlikkust.

Lisaks Saksamaa kodanikele on uut kodanikuraha õigustatud taotlema Ukraina sõjapõgenikud.

MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis juhatuse liikme Jaanus Nurmoja sõnul on Saksamaa reform kindlasti samm edasi oma riigi kodanike suurema usaldamise, kodanike valikuvabaduse tagamise, vähema bürokraatia ja seega “õhema riigi” suunas, kuid ikkagi veel “lapsehoidjariigile” omane lahendus, mitte aga tingimusteta põhisissetulek.

Näiteks tuleb Saksamaa kodanikuraha saamiseks esitada tööhõiveametkonnale taotlus, tingimusteta põhisissetuleku korral aga puuduks vajadus nii taotluse kui ka praeguse tööhõiveametkonna järele. Üks taotlus on kehtiv pool aastat, siis tuleb vajadusel esitada uus. Sarnaselt kodanikupalga ideele aga ei ole Saksamaa kodanikuraha pelgalt töötu abiraha. Seda võivad saada ka inimesed, kellel on töökoht, kuid kes ei teeni piisavalt raha elamiskulude katmiseks.

Nurmoja sõnul ei kahtle ta kodanikuraha saajate üldises motiveerituses töökoht leida või ettevõtlusega alustada, kuid kardab, et uus süsteem ei soosi loodetud määral osaajatöö või väikeste juhutööde tegemist või siis teistpidi - ei motiveeri tööandjaid “tööampse” piisavalt tasustama, et inimese netotulu suureneks väärilisel määral. Kui brutotulu ületab 100 eurot kuus, siis hakkab täiskasvanu kodanikuraha suurus sõltuvalt tuludest kahanema ja nii järsult, et tuluvahemikus 100,01-727,50 eurot suurendab iga lisanduv euro inimese netosissetulekut vaid 20 sendi võrra. Selles võib igaüks veenduda ka asjakohase kalkulaatori abil.

“Kui netotulu suureneks ühe brutotulu euro kohta kasvõi 50 või veel parem, näiteks 60 sendi võrra ehk teisisõnu – kui kodanikuraha kahaneks 50 või 40 sendi võrra ühe euro kohta, siis näeks asi juba mõistlik välja,” märkis Nurmoja. “Praegu on aga teatud tululõigus sisuliselt maksumarginaal 80%, otsekui trahv liiga väikeste tulude eest ülalpool 100 eurot. Miks nad just nii tegid, ei oska öelda. Ju neil mõni mõjuv põhjus oli, näiteks oletame, et ei tahetud muuta senist maksusüsteemi. Võib muidugi ka olla, et seda peetakse sealses kultuuriruumis normaalseks ning ehk ei oskagi lihtinimene siin “maksuküüru” tajuda, sest mingit otsest ja silmnähtavat maksude kinnipidamist ju pole – riik lihtsalt vähendab omapoolset hüvitist ja kõik.”

Saksamaa kodanikuraha suuruste arvutamisel toetutakse üheliikmelise leibkonna standardvajaduste tabelile. Kaupade ja teenuste loetelu poolest on see sarnane Eesti Statistikaameti tabelile LE27, mis näitab aga siinset absoluutse vaesuse piiri (vt  LE27 “Üheliikmelise leibkonna arvestuslik elatusmiinimum, 30 päeva minimaalse toidukorvi maksumus ja mittetoidukulutuste maksumus”). Standardvajadusi katvat summat on Eestis teadaolevalt välja arvutatud vaid laste puhul, kui valmistati ette lahutatud vanemate elatisraha süsteemi reformi. Nüüd võetakse keskmised standardkulutused lapse kohta aluseks elatisraha määramisel ning indekseeritakse vastavalt elukalliduse tõusule. Jaanus Nurmoja sõnul on siin erinevused Eesti ja Saksamaa näitajate vahel pea olematud.

“Eesti keskmised ühe kuu standardkulutused lapse kohta on juba sel aastal 418,40 eurot kuus ehk vaid 1,60 euro võrra madalamad kui Saksamaa kodanikuraha kõrgeim alaealiste määr järgmisel aastal,” lisas Nurmoja.

OECD andmetel oli Eesti hinnatase septembri seisuga 92% Saksamaa omast.




Saksamaa kodanike 2023. aasta tüüpvajaduste tasemete tabel













































Tüüpvajaduste tase





Eurodes (+ vrd 2022)




Sihtrühmad



tase 1



502 € (+ 53 €)

Üksik täiskasvanu 


tase 2



451 € (+ 50 €)



Partner abielus või partnerlussuhetes



tase 3



402 € (+ 45 €)



Statsionaarses raviasutuses olevad
täiskasvanud ja alla 25-aastased mittetöötavad   


täiskasvanud, kes elavad oma
vanemate leibkonnas 


tase 4



420 € (+ 47 €)



Lapsed vanuses 14 kuni 17 aastat




tase 5



348 € (+ 39 €)



Lapsed vanuses 6 kuni 13 aastat




tase 6



318 € (+ 35 €)



Lapsed vanuses kuni 5 aastat (kaasa
arvatud).   


Tüüpvajaduste koosseis 01.01.2023 seisuga


Regelsatz-Buergergeld-2023









































































Kuluartiklid



protsentides



eurodes



Toiduained, joogid, tubakatooted




34, 70%



174,19



Riided, jalatsid



8,30%



41,65



Eluruumide üürimine, energia ja
eluaseme korrashoid



8,84%



42,55



Siseviimistlus, kodumasinad ja
kodutarbed, pidev majapidamine



6,09%



30,57



Tervishoid



3,82%



19,16



Transport



8,97%



45,02



Post ja telekommunikatsioon




8,94%



44,88



Vaba aeg, meelelahutus ja
kultuur




9,76%



48,98



Haridus



0,36%



1,81



Majutus- ja toitlustusteenused




2,61%



13,11



Muud kaubad ja teenused



7,98%



40,06



Kokku




100%



502




Arvestuslik elatusmiinimum (absoluutse vaesuse piir) oli Eestis
2021. aastal 233,57 eurot kuus.