Austatud Vabariigi President ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed,
oleme sügavas mures Perehüvitiste seaduse ja plaanitavate maksumuudatuste pinnalt tekkinud poliitilise kriisi tõttu. Kutsume teid samas nägema kriisis võimalusi ja neid võimalusi kasutama.
Eestil on praegu õige hetk loobuda Perehüvitiste seaduse kosmeetilistest parandustest, mis sisuliselt mitte midagi ei muuda, ning alustada selle asemel perehüvitiste, seejärel aga kogu sotsiaalsüsteemi sisulist reformi, muutmaks seda kodanike jaoks oluliselt lihtsamaks ning vähendamaks sellega seotud regulatsioone ja bürokraatiat miinimumini.
Vaatamata oma tuntud puudustele on Perehüvitiste seaduse hetkel kehtiva versiooniga loodud varasemast oluliselt parem positsioon, kust edasi minna. Äsja vastu võetud muudatused on aga sulaselge tagasiminek. Suurem võrdsus luuakse formaalselt, suurema võrdsuse enda pärast, kusjuures suurperede olukord halveneb, väikeste perede olukord aga ei parane.
Meie ettepanekud presidendile:
- jätta äsja Riigikogus vastu võetud Perehüvitiste seaduse muutmise seadus eeltoodud põhjustel välja kuulutamata ning talitada samamoodi ka kavandatud maksumuudatuste puhul
- kutsuda Riigikogu liikmeid ja valitsust koostöös valitsusväliste huvigruppidega valmistama rahulikult ja läbikaalutult ette perehüvitiste süsteemi sisulist reformi ning seda toetavaid maksumuudatusi
Oleme seisukohal, et perehüvitiste süsteemi reform ja asjakohased maksumuudatused peaksid lähtuma järgmistest põhimõtetest:
- iga laps on oluline
- peredele kord juba antut ei tohi neilt jälle ära võtta
- Eesti perede kindlustunne tuleviku ees ning majanduslik võimekus kasvatada üles soovitud arvul lapsi ei ole mingi luksus, millega tohib premeerida vaid palehigis tööd ja edukust, vaid normaalsus, mis peab peredele olema tagatud
- perehüvitiste kogusumma ühe lapse kohta peab olema piisav põhivajaduste katmiseks ning selleks võrduma vähemalt keskmiste standardkulutustega ühe lapse kohta kuus
- ühise, rahvuslikult olulise eesmärgi nimel toimuva hüvede ümberjagamise tulemustest peavad osa saama kõik ümberjagamisprotsessi osalised, kellegi kõrvalejätmine „vajaduspõhisuse“ ettekäändel on ebaeetiline
- sündimuse kasv taastetasemele ja seda toetavad sotsiaalpoliitilised meetmed täidavad eesti rahvuse püsimajäämise eesmärki, mis on ülimuslik; mistahes soov vältida maksutõusu või mõnda uut maksu ei saa olla õigustus neist meetmetest loobumiseks
- maksud peavad olema Eesti riigi põhiseaduslike eesmärkide teenistuses, mitte vastupidi
- milliseid maksumuudatusi valitsus ka ei kavandataks, neil peab olema püstitatud eesmärkidega selgelt väljendatud seos, mis annaks vastuse kodanike õigustatud küsimusele: „Mida me selle eest vastu saame?“
Peredele kord juba antu all peame silmas perehüvitiste suurust ühe lapse kohta kolmelapselistes peredes, kes kehtiva korra järgi on kõige soodsamas olukorras. Otseseid perehüvitisi laekub neile 303,33 eurot lapse kohta kuus, koos võiduga vanemate tulumaksuvabastusest on see summa 330,53 eurot.
Piisavaks võib aga lugeda alles sellist summat, mis katab keskmised standardkulutused lapse kohta kuus (edaspidi – lapsestandard). Kuni järgmise indekseerimiseni aprillis 2024 on lapsestandard 499,56 eurot kuus. See näitaja on praegu teatavasti üheks aluseks miinimumelatise arvutamisel.
Pakume siinkohal ka omapoolse nägemuse reformist ning teeme ettepaneku võtta see reformi kujundamisel aluseks.
Reformi eeldatavaks tulemuseks on oluliselt lihtsustatud perehüvitiste süsteem, sealhulgas üks ja ainus lapsestandardiga võrdne lapsetoetus igale lapsele ilma eraldi suurperede toetuseta ja maksuvabastuseta.
Reformi katab meie arvestuse kohaselt kui mitte väiksem, siis 8% suurune täiendav solidaarsusmaks üksikisikutele. Vaatamata uuele maksule lastega pered valdavalt võidavad oma netosissetulekutes. Näiteks kolmelapselisest peredest võidavad rohkem või vähem need, kus vanemate brutotulu on kokku kuni 6338,50 eurot kuus. Tõenäoliselt satub siis kahtluse alla ka vajadus tõsta käibemaksumäära.
Kompenseerimaks tööandjalt saadava netotulu vähenemist teeme ettepaneku kaaluda töönädala lühendamist reedesel päeval kolme tunni võrra ilma brutopalka kärpimata. Senisest rohkem vaba aega võib samuti käsitleda täiendava mitterahalise peretoetusena.
Parimaks meetmeks meie rahvuslike eesmärkide, eeskätt perede ja sündimuse toetamiseks peame mõistagi täisuniversaalset kodanikupalka, mis tagab üksikisikule tingimusteta toimetuleku sünnist surmani. Samas aktsepteerime igati ka kodanikupalga etapiviisilist kasutuselevõttu. Perehüvitiste reform on kindlasti see etapp, mis tuleb läbida esimeses järjekorras.
Lugupidamisega
MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis
juhatus
