Küsitlus: eurooplased ei ole siiani teadlikud oma õigustest EL poliitikas kaasarääkimisel
ID
984
Küsitlus: eurooplased ei ole siiani teadlikud oma õigustest EL poliitikas kaasarääkimisel

Mitme Euroopa kodanikualgatuse eestvedajad ja muud EL kodanikuühendused kutsuvad avalikkust tähistama Euroopa päeva, 9. maid allkirjapäevana, et julgustada inimesi osalema Euroopa Liidu poliitika kujundamises.

Rahvusvahelise uuringukeskuse YouGov äsjane küsitlus neljas Euroopa Liidu riigis näitas, et Euroopa kodanikualgatus kui kodanike kaasamise vahend otsustusprotsessis on eurooplastele siiani peaaegu tundmatu, kuigi see kutsuti ellu juba üheksa aastat tagasi. Küsitlus viidi läbi Saksamaal, Itaalias, Soomes ja Portugalis. Täiel määral teadlikuks osutus 2,4% küsitletutest – nemad kinnitasid, et teavad, millega on tegemist ning ühtlasi valisid mitmest pakutud kirjeldusest ka õige variandi. Kokku pidas end Euroopa kodanikualgatusest teadlikuks 8,5% ning õige kirjelduse valis 10,8%.

Reedeõhtuse seisuga kogub allkirju 13 algatust, millest Eestis on tuntuim ettepanek kodanikupalga kasutuselevõtuks kõikjal ELis. Sellele on Eestist reede pärastlõunaks antud 2202 allkirja. Eesti rahvuslik kvoot on 4935 allkirja. Kokku on allkirju ligi 117 000. Kampaania kestab jõuludeni.

Algatusi saavad toetada Euroopa Liidu riikide kodanikud. Eestis saab algatusi toetada iga Eesti Vabariigi kodakondsusega isik, kes on 16-aastane või vanem. Kui üks algatus kogub aastaga vähemalt miljon kehtivat allkirja ning sealjuures on vähemalt seitsmes riigis ületatud rahvuslik allkirjakvoot, siis saab algatuse esitada Euroopa Liidu institutsioonidele ja need on kohustatud sellega töötama. Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon peavad algatuse esitajad ära kuulama ning vastama sellele kirjaliku avaldusega. Aktiviste hinnangul muudab menetlemiskohustus Euroopa kodanikualgatused tõhusamaks kui mõnedki muud petitsioonid.

Euroopa kodanikualgatuse (ECI) võib algatuste registrisse esitada seitsmeliikmeline komitee, mille liikmed on erinevatest Euroopa Liidu riikidest.

Viimast päeva oli reedeõhtuse seisuga üleval algatus piirkondlike kultuuride kaitseks mõeldud ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamiseks, samuti ettepanek kaotada lennukikütuse maksuvabastused. Piirkondlikke kultuure puudutav algatus osutub senistel andmetel edukaks – interneti teel on kogunud 1 166 723 toetusavaldust ja rahvuslik kvoot on ületatud 11 riigis. Valdavalt on toetust avaldatud Ungaris - 804 785 allkirja, suure allkirjahulgaga paistab silma ka Rumeenia (171 863).

Alates 2012. aastast, mil Euroopa kodanikualgatuste süsteem käivitati, on vaid kuus algatus saanud vajalikul hulgal allkirju ning jõudnud Euroopa Liidu ametnike töölauale. Austria aktivist Klaus Sambor, kes on kodanikupalga algatuse eestvedaja, avaldas arvamust, et Euroopa Komisjon peaks omalt poolt rohkem panustama inimeste teavitamisse.

“Kui Euroopa Komisjon suhtub osalusdemokraatiasse tõsiselt, siis peaks ta rakendama jõulisemaid meetmeid, mille tulemusel oleks kaasamispoliitika edukam ning tõuseks inimeste teadlikkus Euroopa Kodanikualgatusest kui efektiivsest kaasarääkimisviisist EL otsustusprotsessis,” ütles Sambor.

Sama algatuse korraldustoimkonna liikme ja Saksamaa koordinaatori Ronald Blaschke arvates vajavad Euroopa kodanikualgatused piisavat rahalist tuge infrastruktuuri kulude katteks ja professionaalide kaasamiseks. “Kodanikud ei saa õhinapõhiselt tegutseda, kui neil pole taga tugevat organisatsiooni,” sõnas Blaschke.

Põhimõtteliselt sama meelt on ka Eesti koordinaator Jaanus Nurmoja, kuigi tema sõnul võib vahel mõni soodne asjaolu organisatsiooni puudumise osaliselt korvata - paljuski sõltuvalt nende õhinapõhiste eestvedajate taustast ja muudest nüanssidest, mis kaasa mängivad.

"Väga soodsate asjaolude kokkulangemisel võib isegi juhtuda, et kampaaniat saadab edu juba enne kui keegi seda koordineerima jõuab asuda," märkis Nurmoja viidates allkirjalaviinile, mille osaliseks sai kodanikupalga algatus aastavahetuse paiku Lätis.

Üle-euroopalisse ühendusse, kes kutsub tähistama 9. maid algatuste allkirjastamise päevana, kuuluvad algatuste Tingimusteta põhisissetulekud kogu EL’is, Hind süsinikdioksiidi heitele kliimamuutuse vastu võitlemiseks, Piirideta valijad, Vabadus jagada, Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad ja Kodanikuühiskonna algatus massilise biomeetrilise jälgimise keelustamiseks eestvedajad ning 11 muud kodanikuühendust.